Sinu otsing ei andnud tulemust.
Laadimine...
Lae uuesti

Kadrioru kunstimuuseumi perehommikud / Семейные утренники Кадриоргского дворца

L 9.12.2017 12:00 - L 19.5.2018 13:00
3.50 - 9.00

LOSSI PEREHOMMIKUD
Kadrioru kunstimuuseumis ja Mikkeli muuseumis


Iga kuu kolmandal laupäeval kell 12.00 ootavad lossidaamid külla 5–9-aastasi lapsi koos ema või isaga, vanaema või vanaisaga, et veeta tore ja huvitav hommik kunstimuuseumis. Sellel hooajal keskendume igal kohtumisel kindlale elukutsele, mis aitab meil kunstiteoseid uuest küljest avada. Peale temaatilist jalutuskäiku, vestlust ja mänge minnakse lossikooli joonistama või meisterdama. Toredat laupäevahommikut jääb meenutama omavalmistatud kunstiteos.

Perehommik kestab kuni 90 min

Perehommikute toimumisajad:
16.09.2017 kell 12.00 Elukutse: JUHT (Kadrioru kunstimuuseumis)
21.10.2017 kell 12.00 Elukutse: KOLLEKTSIONÄÄR (Mikkeli muuseumis)
18.11.2017 kell 12.00 Elukutse: FOTOGRAAF JA REŽISSÖÖR (Kadrioru kunstimuuseumi uuel näitusel „Uudistava pilguga. Maneristlik maal Varssavi Rahvusmuuseumist“)
16.12.2017 kell 12.00 Elukutse: KORSTNAPÜHKIJA (Kadrioru kunstimuuseumis)
20.01.2018 kell 12.00 Elukutse: ARHITEKT (Kadrioru kunstimuuseumis)
17.02.2018 kell 12.00 Elukutse: HAMBAARST (Kadrioru kunstimuuseumis)
17.03.2018 kell 12.00 Elukutse: NÄITLEJA (Mikkeli muuseumis)
21.04.2018 kell 12.00 Elukutse: LAEVAKAPTEN (Kadrioru kunstimuuseumis, Vene meremaalija Ivan Aivazovski loomingu näitusel)
19.05.2018 kell 12.00 Elukutse: AEDNIK (Kadrioru kunstimuuseumis ja pargis)


16.09.2017
Juht
(ehk „Suursugune sugupuu“)
Kadrioru kunstimuuseumis

Kadrioru lossi avastades kohtume pea igal sammul suurte juhtidega. Millised need juhid on ja kuidas tõusti troonile, saame teada valitsejate dünastiaid uurides. Lisaks lossi ajaloole hargneb lahti suur ja tähtis sugupuu. Vaatame, mis on ajaga valitsejate tunnusjoonte juures muutunud. Perehommiku lõpus joonistame enda sugupuu.

21.10.2017
Kollektsionäär
(ehk „Kunstikoguja salamaailm“)
Mikkeli muuseumis

Koguda saab erinevaid asju: kommipabereid, raha, mänguasju, kive, aga ka kunsti. Johannes Mikkel oli kirglik kunstikoguja, kelle kollektsioon kasvas nii suureks, et see ei mahtunud enam hästi tema koju ära. Kunst oli Mikkeli elu eesmärk – kõige olulisem asi üldse.
Selleks, et kogu ei laguneks ka peale tema surma, kinkis ta selle Eesti Kunstimuuseumile. Nii rajatigi kunagisse lossi köögimajja muuseum.
Kohtumisel teeme selgeks, kuidas maalid, graafika ja tarbekunst kollektsionääri kätte võib jõuda ja milline väärtus on erinevatel teostel nende omaniku jaoks. Mälestuseks jääb makett Mikkeli kodust koos rohkete kunstiteostega.

18.11.2017
Fotograaf ja režissöör
(ehk „Kaadrist väljas“)

Kadrioru kunstimuuseumi uuel näitusel „Uudistava pilguga. Maneristlik maal Varssavi Rahvusmuuseumist“
Pildistamise hetkel võib juhtuda, et jäädvustatav liigub valel hetkel ja tulemuseks on kaadrist väljas pilt. 400–500 aastat tagasi tegid kunstnikud selliseid pilte teadlikult. Maalid ei ole enam nagu fotod, vaid justkui filmistsenaariumid. Puändini jõudmiseks tuleb film lõpuni vaadata.
Rännates kaadrist välja kohtume tõeliste liialdajate ja jäljendajatega, käime mägistel radadel, vaatame fantaasiaarhitektuuri ning satume mõnda põnevasse sündmustekeerisesse.

16.12.2017
Korstnapühkija
(ehk „Ahju süda“)
Kadrioru kunstimuuseumis

Ahi on kodu südameks ja soojuse allikaks. Selles saab küpsetada piparkooke, jõululeiba ja teisi maitsvaid toite.
Kadrioru lossis on palju ahjusid ja kaminaid. Kas muuseumis neid ka tänapäeval köetakse või on meil hoopis kunstist tehtud ahjud? Kas ahjud on ikka korstnaga ühendatud ja millal korstnapühkija viimati neid pühkimas käis? Üheskoos leiame kõikidele küsimustele vastuse.

20.01.2018
Arhitekt
(ehk „Muuseumijooga“)
Kadrioru kunstimuuseumis

Muuseumijooga tunnis keskendume arhitekti ametile. Vanas ehituskunstis on kasutusel olnud mitu inimkehaga seotud mõõtühikut – küünar, jalg ja vaks. Kadrioru kunstimuuseumis uurime arhitektuuri, mõõdame mitu jalga on peasaal pikk ja mis on lossi tiivad? Läbi joogaasendite saame selgeks sümmeetria, hoiame tasakaalu ja otsime üles lossi kesktelje. Lisaks vaatame pidulikke saale läbi linnu- ja konnaperspektiivi.
Muuseumitundi tulles on soovitav panna selga mugavad ja liikumisvabadust toetavad riided.

17.02.2018
Hambaarst
(ehk „Naerata ometi!“)
Kadrioru kunstimuuseumis

Kui hambaarst Kadrioru kunstimuuseumis ringi jalutaks, tekiks tal kindlasti peas küsimus, miks vanad maalid ei naera. Lossis leidub sadu naeratusi, mis on malbed, viisakad, kerged või kaunid, kuid ühelgi maalil pole näha säravaid hambaid. Miks on kaunite vürstinnade naeratused peidetud ja keisril varjatud muie? Räägime, kuidas hoolitseti vanasti oma hammaste tervise eest ja võrdleme seda tänapäeva laste teadmistega suuhügieenist. Muuseumitund on valminud koostöös Suukooliga.

17.03.2018
Näitleja
(ehk „Maski taga“)
Mikkeli muuseumis

Märtsikuu on teatrikuu ja seetõttu kutsub Mikkeli muuseum avastama imelist teatrimaailma läbi itaalia rahvateatri vaimsuse. Johannes Mikkeli kogus leidub kuulsa prantsuse kunstniku Jacques Callot’ pilte commedia dell’arte tegelastega, mis kujutavad näitlejate karaktereid ja tegevusi, aga ka ellusuhtumist ja väärtusi. Tihti on nende näod peidetud maski taha. Tunnis proovime kehastuda näitlejateks ja elada läbi erinevaid karaktereid, et vastata küsimustele: Kas maski kandev inimene jääb iseendaks, muutub teiseks või näitleb hästi? Kas meil on elus ka maske vaja?

21.04.2018
Laevakapten
Kadrioru kunstimuuseumis, Vene meremaalija Ivan Aivazovski loomingu näitusel

Justkui kapten laevatekil soovis Peeter I nautida oma Kadrioru lossi magamistoa aknast avanevat vaadet Tallinna lahele. Ta armastas merd üle kõige, nagu ka sajand hiljem elanud kuulus Vene meremaalija Ivan Aivazovski, kellele on pühendatud suursugune näitus Kadrioru kunstimuuseumis. Tunnis ootab lapsi ja nende vanemaid unustamatu reis kaugele maale – üle Läänemere, edasi Itaalia Vahemere rannikule ja siis läbi Bosporuse väina kuni kunstniku koduni – Krimmis Musta mere ääres asuvasse Feodossijasse.

19.05.2018
Aednik
(ehk „Pargi keel“)
Kadrioru kunstimuuseumis ja lilleaias

Koos barokse suvelossiga kavandati 300 aastat tagasi uhke, paljude purskkaevude ja rohkete skulptuuridega park. Missugune see välja nägema pidi, saadakse teada vanu plaane uurides. Kehastume ise aednikuks ja õpime tundma prantsuse pargi „keelt” ning selle elemente. Uurime, kuidas hoolitseda lilleliste mustrite eest ja mida aednik pargi kohta veel teadma peab. Kujundame enda pargi plaani ja meisterdame kuju, mis sobiks lilleaeda kaunistama.

Projekti toetab Russkoe raadio.
Näita kirjeldustPeida kirjeldus
Festivali sündmused
Sündmusi ei leitud
Laadimine...
Lae uuesti