Sinu otsing ei andnud tulemust.
Laadimine...
Lae uuesti

Leedu Ooperi- ja Balletiteatri külalisetendused Rahvusooperis Estonia

N 7.6.2018 19:00 - L 9.6.2018 23:59
22.00 - 38.00
Leedu Ooperi- ja Balletiteatri külalisetendused Rahvusooperis Estonia
5.–7. juunini 2018

7.06.  Giuseppe Verdi ooper „Don Carlo“
8.06.  Giedrius Kuprevičiuse ballett „Čiurlionis“
9.06  Sergei Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia“


DON CARLO
Giuseppe Verdi ooper kahes vaatuses ühe vaheajaga
Esietendus 4. märtsil 2016 Leedu Ooperi- ja Balletiteatris

Muusikaline juht ja dirigent: Pierre Vallet (Prantsusmaa)
Dirigent: Martynas Staškus
Lavastaja: Günter Krämer (Saksamaa)
Dekoratsioonikunstnik ja dramaturg: Herbert Schäfer (Saksamaa)
Kostüümikunstnik: Isabel Ines Glathar (Saksamaa)
Lavastaja assistent: Jūratė Sodytė
Koormeister: Česlovas Radžiūnas

2016. aastal Leedu Ooperi- ja Balletiteatris esietendunud Giuseppe Verdi ooper „Don Carlo“ osutus koheselt üheks kõige märkimisväärsemaks teatrilavastuseks, ja sellest kerkinud vägagi erisugused arvamused ainult tõestavad, et see versioon Verdi suurteosest tekitab vaatajates tugeva mulje. Ning kuidas saakski see teisiti olla? „Don Carlo“ (mida tuntakse kui grand opéra žanri esindajat) ei ole ülev kunstiteos mitte ainult oma võrratu muusikalise materjali poolest vaid ka muljetavaldavate ajalooliste karakterite ja dramaatilise süžee poolest. Praeguse lavastuse loominguline meeskond esitas oma versiooni, keeldudes kõiksugustest teatraalsetest ilustustest ning keskendudes selle asemel muusikasse ja teksti peidetud sügavaimate tähenduslike kihtide paljastamisele. Selle uue „Don Carlo“ lavastuse loojateks olid kuulus saksa visionäär-lavastaja Günter Krämer, silmapaistev dirigent Pierre Vallet, ning dekoratsioonikunstnik ja näitekirjanik Herbert Schäfer.
Verdi „Don Carlot“ esitati esimest korda publikule 1867. aastal Pariisis. Ooper ise oli kirjutatud Friedrich Schilleri näidendi järgi. Viimane sisaldas kõike, mida Verdi otsis: jätnud maha pinnapealse dramaatilise teatraalsuse ning romantiliste kirgedega täidetud libretod, keskendus ta teostele, milles avaldus tubli annus varjatud tragöödiat. Nendes teostes ei olnud enam välist ülerõhutatud tegevust – neis pulbitsesid hoopiski sisemised tormid, tõeliste inimväärtuste otsingud ja igatsus inimsuse järele.
Krämeri lavastus on täis ootamatuid teatraalseid lahendusi ning huvitavaid seoseid. Teda mõjutas ja inspireeris rokitäht David Bowie’ imetabane hüvastijätusõnum – tema viimane album „Blackstar“. Kuna üks põhilisi stseene „Don Carlos“ puudutab Hispaania inkvisitsiooni poolt korraldatud autodafeed, on albumi nimiloo „Blackstar“ videoesteetika saanud lavastuse üheks eristuvaks lähtepunktiks.


ČIURLIONIS
Giedrius Kuprevičiuse ballett kahes vaatuses ühe vaheajaga
Esietendus 24. mail 2013 Leedu Ooperi- ja Balletiteatris

Muusikaline juht ja dirigent: Robertas Šervenikas
Dirigent: Juozas Mantas Jauniškis
Koreograaf: Robert Bondara (Poola)
Dekoratsiooni- ja kostüümikunstnikud: Diana Marszałek, Julia Skrzynecka (Poola)
Valguskunstnik: Maciej Igielski (Poola)
Video: Ewa Krasucka (Poola)

Mis on muinasjutt, mis on reaalsus?
Mis on valgus, mis on pimedus?
Mis on hetk, mis on igavik?
Mis on pärl, mis on kastetilk?

Kazys Bradūnas (Teine fuuga teosest „Sonaadid ja fuugad. Kohtumised Čiurlionisega“, 1967)

„Keegi ei tea, mis draamad Mikalojus Konstantinas Čiurlionise hinges möllasid, mis pildid ja hääled tema kujutlusvõimet kannustasid. Me teame ainult üht – tema maalidesse põlistatud nägemused, muusikalised kompositsioonid, kirjad ja fotod kannavad endas sügavat helgust. Minu jaoks pole Čiurlionise teosed kunagi tundunud tumedate või lootusetutena. Jah, neis on korralik annus tragöödiat, eelaimdusi, väliselt süngeid hoiatusi, aga samas ülistab suurem osa tema loomingust valguse, headuse ja armastuse deemoneid.“
~ Giedrius Kuprevičius

„Mikalojus Konstatinas Čiurlionise kunstiline pärand on vaieldamatu, imetabane ja ainulaadne. Lavastajana üritasin ma siiski leida teistsugust vaatenurka. Mul ei olnud vaja Čiurlionist ikoonina, või Čiurlionist müüdina. Mis mind huvitas, oli Čiurlionis inimesena, lihast ja luust nagu kõik teised meie seas; keegi, kellel on tunded ja isepärane maailmataju. Millest ta mõtles, mida ta tundis? Millised olid tema unistused ja lootused, mis teda inspireeris? Mis olid ta eesmärgid, hirmud, millest üritas hoiduda? Ja viimaks, miks ei olnud ta võimeline allutama seda süngust, mis tema pea kohale pilvi moodustas? Üritasin leida nendele küsimustele vastuseid uurides erinevaid jälgi, mis ta endast maha jättis – memuaarid, isiklik kirjavahetus, kolletunud fotod, tema enda käega joonistatud sketšid. Nende detailide abiga lõin ma iseenda jaoks nägemuse Čiurlionisest.“
~ Robert Bondara



ROMEO JA JULIA
Sergei Prokofjevi ballett kahes vaatuses
Libreto: Willem Bruls, Krzysztof Pastor
Esietendus 28. oktoobril 2016 Leedu Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris.

Koreograaf: Krzysztof Pastor
Muusikaline juht ja dirigent: Modestas Pitrėnas
Dirigent: Modestas Barkauskas
Dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik: Tatyana van Walsum
Video- ja valguskujundajad: Bert Dalhuysen, Wijnand van der Horst

„Prokofjevi muusika on geniaalne. Shakespeare on geniaalne. Nende geniaalsus seisneb selles, et nad on siiani päevakajalised. Ma ei võtnud seda teksti ette selleks, et kedagi solvata või inimesi šokeerida. Ma tahan ainult näidata kui hästi see lugu sobitub meie endi seisundiga. Romeo ja Julia lugu võib minu arvates kõnetada mässumeelset teismelist, väsinud reklaamiagentuuri töötajat, uusi tõlgendusi otsivat õpetajat, uusi iPadi programme sirvivat tudengit ja kolme last kasvatavat ema. Ma tahan kõnetada tavalisi igapäeva probleemidega heitlevaid inimesi.“

Koreograaf Krzysztof Pastor
Näita kirjeldustPeida kirjeldus
Sündmused