Sinu otsing ei andnud tulemust.
Laadimine...
Lae uuesti

Peterburi Kammerooperi külalisetendused Rahvusooperis Estonia

P 4.6.2017 19:00 - T 6.6.2017 23:59
20.00 - 31.00
Teatrist
Peterburi Kammerooperi asutas Juri Aleksandrov aastal 1987, mil publik ootas uusi loomingulisi ideid. Perestroikaajastu raskustele vaatamata võttis teater, mis oli mõeldud tegutsema kunstilaborina, Peterburi teatrimaastikul kohe sisse prominentse koha. Teater kogus kuulsust „elusa ooperi“ ja „otsiva teatrina“.
Teater loodi ühtse kunstilise üksusena, millel on ainulaadne repertuaar. See katab laia muusikaliste žanrite spektrit, mis on erinevatel maadel sajandite jooksul välja kujunenud. Ajaga kasvas kammerteater Peterburi Kammerooperiks – professionaalseks riigiteatriks, mis on tuntud nii Venemaal kui ka mujal. 1998. aastal leidis teater endale lõpuks oma kodu. Selleks oli Baron von Dervizi mõis (Galernaja 33), mis on Sankt Peterburi muusikalise teatriga ajalooliselt tugevalt seotud. Juri Aleksandrov on olnud selle teatri kunstiline juht tema asutamisest saadik.



NAHKHIIR
Johann Straussi operett kolmes vaatuses
Nikolai Erdmanni libreto, Mihhail Volpini tõlge vene keelde
Maailmaesietendus 5. aprillil 1874 (Theater an der Wien)
Esietendus Peterburi Kammerooperis 22. veebruaril 2013

Kestus: 3 h 20 min
Esitatakse vene keeles
Soovitatav vanus 16+

Lavastaja: Juri Aleksandrov
Dirigent: Maksim Valkov
Kostüümi-, dekoratsiooni- ja valguskunstnik: Vjatšeslav Okunev
Lavastaja assistendid: Tatjana Karpatšova, Natalia Tšernikova, Darja Modzalevskaja
Vastutav kontsertmeister: Nina Žukovskaja
Koormeister: Maria Gergel

Karnevaliöö ootusärevuses ei kehastu vürst Orlovski juures ümber mitte ainult Viin, vaid ka selle elanikud – inimesed, kes armastavad lõbutseda. Alfred, kes on armunud Rosalindasse, annab näitlejaks saamisest unistavale teenijannale kutse maskiballile, et jääda tema perenaisega kahekesi. Adele jaoks on see ainus võimalus tõestada, et lava on tema tõeline kutsumus. Eisensteinil, keda ootab jahikäigul viltu läinud lasu eest vangla, õnnestub karistust edasi lükata ning ta läheb ballile. Tema abikaasa, õrn Rosalinda – avastanud, et tema abikaasa petab teda – kehastub ümber kirglikuks naiseks ja ilmub samuti ballile. Ajades pea sassi mitte ainult armunud Alfredil, vaid kõikidel Viini meestel, õnnestub tal endasse armuma panna isegi omaenda abikaasa.

See etendus on auhinnatud Peterburi kõrgeima teatriauhinnaga Kuldne Sofit parima opereti kategoorias hooajal 2012/13.



PÄRLIPÜÜDJAD
Georges Bizet’ ooper
Eugène Cormoni ja Michel Carré libreto
Maailmaesietendus 30. septembril 1863 Théâtre Lyrique’is
Esietendus Peterburi Kammerooperis 19. detsembril 2015

Lavastaja: Juri Aleksandrov
Dirigent: Maksim Valkov
Kostüümi- ja dekoratsioonikunstnik: Vjatšeslav Okunev
Valguskunstnik: Irina Vtornikova
Video: Daniil Bakalin, Mihhail Ušinin
Lavastaja assistendid: Tatjana Karpatšova, Natalia Tšernikova, Darja Modzalevskaja
Koormeister: Maria Gergel
Koreograaf: Nadežda Kalinina
Kontsertmeister: Jana Zubova

Kestus: 2 h 30 min
Esitatakse prantsuse keeles
Soovitatav vanus 16+

See on esimene kord, mil Peterburi Kammerooperi repertuaaris on Georges Bizet’ teos. Maailmakuulsa „Carmeni“ lavastamise asemel on trupp valinud vähem tuntud, ent samavõrd geniaalse teose, „Pärlipüüdjad“. „Pärlipüüdjad“ oli esimene ooper, mille tellis noorelt heliloojalt Théâtre Lyrique, mis oli 19. sajandi keskel Prantsusmaa pealinna esiteater. Bizet’l kulus ooperi kirjutamiseks ainult paar kuud. Pärast esietendust kirjutas Hector Berlioz, et ooperi muusikas oli „palju peenelt väljendusrikkaid hetki, täis tuld ja rikkalikke kõlavärve“. „Pärlipüüdjad“ lummab kuulajaskonda oma rikkaliku meloodia ja dramaatilise ilmekusega. Just need teose muusikalised omadused ja soov lavastada haruldasi oopereid võlusidki lavastaja Juri Aleksandrovit, kes on tuntud ooperilugude ainulaadse tõlgendajana.



RIGOLETTO
Giuseppe Verdi ooper
Francesco Maria Piave libreto Victor Hugo draama „Kuningas lõbutseb“ ainetel
Maailmaesietendus 11. märtsil 1851 Teatro La Fenices (Veneetsia)
Esietendus Ermitaaži teatris 13. mail 1997

Lavastaja: Juri Aleksandrov
Dirigent: Maksim Valkov
Dekoratsioonikunstnik: Ljudmila Gontšarova
Kostüümikunstnik: Vera Marinina
Valguskunstnik: Džalil Martazin
Lavastaja assistendid: Tatjana Karpatšova, Natalia Tšernikova
Koormeister: Maria Gergel
Kontsertmeister: Jana Zubova
Rekvisiidid: Viktor Grigorjev

Kestus: 3 h 15 min
Esitatakse itaalia keeles
Soovitatav vanus 16+

Victor Hugo näidendist „Kuningas lõbutseb“ laenatud „Rigoletto“ süžee oli Verdi arvates parim, mille ta oli muusikasse valanud. Esimest korda ooperiajaloos oli peategelane silmakirjalik ja maailma peale tige vana küürakas õukonnanarr. Ta maksab kätte kõigile, kes pole küürakad.
Sellest psühholoogilisest draamast tegi lavastaja versiooni, kus lihtsalt küürakaks olemise asemel on meie õukonnanarr sarkastiline, tark ja vihane mees ning seejuures üldsegi mitte vana. Tema küür ja mask on üksnes klouni karakteri välisilme, mida ta hertsogi õukonnas kannab. Moraalset inetust ei saa aga maskina maha võtta. Iroonilise mehena, kes on sunnitud taluma alandust, lõbustab ta end intriigidega, võttes vabatahtlikult osa oma isanda ja tema kaaskonna räpastest mängudest. Saatuse karistusena julmuse eest tapab Rigoletto kogemata oma tütre Gilda.
Luksuslikud ja elegantsed kostüümid haaravad publiku ajaloolisse atmosfääri. Hinnalistes kangastes ja kelmikates maskides tegelased on justkui vanade meistrite maalidest välja astunud. Etendus on puhas, tabavate detailidega ning lihtsalt kaunis. Nii näitlemine kui ka suurepärane muusikaline teostus on kohased heliloojale, kes lõi muusikalise draama žanri.
Näita kirjeldustPeida kirjeldus
Sündmused