Rahvusooperi tähtsündmusi septembris!
HOOAJA AVAFESTIVAL „ESTONIA TEATRILAAT“
3.–4. septembril 2016 Rahvusooperis EstoniaRahvusooper Estonia uus hooaeg algab sündmusterohke festivaliga teatrimaja ümber, kus tutvustatakse hooaja uudisteoseid ning teatraalseid tegevusi jagub kogu perele. 3.-4. septembrini toimuva teatrilaada esimene päev on pühendatud laulu- ja tantsukunstile: lavale astuvad rahvusooperi ja -balleti solistid, koor ning orkester ja kaasa teevad ka ooperi- ja balletisolistide tulevane põlvkond – noored lauljad ja tantsijad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning Tallinna Balletikoolist. Õhtul saab välilaval tasuta nautida suurejoonelist ooperi- ja balletigalat. 4. septembril kell 12-15 toimub teatrimaja ümber traditsiooniline teatrilaat, kus kontsertetendusel tutvustatakse hooaja uuslavastusi, müüakse teatripileteid, meeneid, kostüüme ja rekvisiite. Avatud on laste- ja spordiala ning kohvikud. Tule ja naudi head muusikat! Kogu laadaprogramm on külastajatele tasuta.
UINUV KAUNITAR – Aime Leis 80!
15. septembril 2016
Päeval, mil sündis printsess Aurora, pani kuri haldjas Carabosse talle needuse: ühel päeval torkab printsess värtnaga sõrme ja sureb. Hea Sirelihaldjas pehmendab needust ja printsess vajub sajaks aastaks unne, millest suudab teda äratada vaid prints Désiré suudlus. Tšaikovski klassikaliselt kaunis muusika, Toomas Eduri uusredaktsioon Petipa koreograafiast ja Peter Docherty fantaasiaküllane kujundus teevad balletist imelise vaatemängu, mis rõõmustab kõiki maagia- ja muinasjutusõpru. Charles Perrault on paljude tuntud muinaslugude autor nagu näiteks „Tuhkatriinu“, „Punamütsike“ ja „Saabastega kass“. Balleti lõpustseenis astuvad lavale mitmed armastatud tegelased just nendest muinasjuttudest. „Uinuv kaunitar“ on Tšaikovski kolmest balletist üks armastatumaid, mistõttu on see paljude teatrite püsirepertuaaris tänaseni.
LENDAV HOLLANDLANE
Richard Wagneri romantiline ooper
Esietendus Rahvusooperis Estonia 22. septembril 2016
Dirigendid: Vello Pähn, Jüri Alperten, Kaspar Mänd
Lavastaja: Pamela Recinella(Itaalia)
Kunstnik: Yannis Thavoris(Suurbritannia)
Valguskunstnik: Matt Haskins(Suurbritannia)
Koreograaf: Daniel Kirspuu
Video: Apparati Effimeri (Itaalia)
Tormine merereis Riiast Londonisse ja Heinrich Heine jutustus igaveseks merd sõitma määratud kaptenist, kelle needuse suudab lunastada vaid truu naise tingimusteta armastus, andsid Wagnerile mõtte kirjutada ooper „Lendav hollandlane“. Tänaseks on sellest saanud helilooja üks populaarsemaid lavateoseid. „Hollandlane“ oli Wagneri neljas ooper ja esimene teos, millega ta astus sammukese lähemale muusikadraamale. Noor helilooja leidis kaptenis sugulashinge – kehtivaid reegleid muuta püüdva mehe, kes igatseb puhkust elumere lainetest.
Lavastaja Pamela Recinella, kunstnik Yannis Thavoris ning videokunstnike ühendus Apparati Effimeri on loonud Wagneri tormisest ja põnevast loost kaasaegse ning äärmiselt visuaalse lavastuse. Lavastaja Pamela Recinella: „Meie lavastuses on Hollandlane 1980. aastate egoistlik-kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildana ärimees. Tema olemust toidab vajadus end pidevalt ületada, millele järgneb patustamise pärast lunastuse otsimine. Kõik see mõjutab drastiliselt tema elu – ühest küljest soovib ta leida pääseteed ja samas põgeneda oma päästja eest, sest ta ei suuda pahedeta elada. Kui tema elust puuduks edev kuulsuse ja rikkuste tagaajamine, seisaks ta silmitsi igavuse, tülpimuse, elumõtte kadumise ja lõpuks isegi surmaga. Ooperi lõputu ja sihitu seilamise teema on metafooriks Hollandlase kaasaegsele tarbimisneedusele. Sentas ja tema kunstis usub ta leidvat ainsa võimaliku lunastuse. Kõik, mida Senta kehastab – nooruslikult naiivne usk kunsti ja loovusesse – jääb kapitalistliku ühiskonna labasuse ja tooruse rataste alla. Kas Hollandlane suudab Senta ainulaadset olemust kaitsta ja muuta enda pahed kireks vooruse vastu? Näib, et Hollandlasele on iga petlik pahe veenvam kui kunstiline tõde.“