logo
Vali periood
Otsi kaardilt
Menüü
Täna, 3. veebruaril jõuab Rahvusooperis Estonia vaatajate ette Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper „Figaro pulm“, mille toob lavale itaalia lavastaja Marco Gandini. Esimesi etendusi dirigeerib Risto Joost ja peaosades laulavad Kristel Pärtna või Elina Shimkus, René Soom või Jevgeni Chrebtov, Heli Veskus või Marie Fajtová, Rauno Elp või Aare Saal, Helen Lokuta või Juuli Lill jt. Dekoratsioonikunstnikud on Maria Rossi Franchi ja Andre Tocchio, kostüümikunstnik Simona Morresi. Valguskujunduse on teinud Rasmus Rembel.

„Figaro pulm“ alapealkirjaga „Pöörane päev“ kujutab ühtainsat tormilist päeva Almavivade majapidamises, kus krahvi paaž flirdib aedniku tütrega, jumaldades samas krahvinnat, kes armastab krahvi, kes tahab Susannat, kes on kihlatud Figaroga, kes on lubanud abielluda doktor Bartolo naise Marcellinaga, kes on piisavalt vana, et olla Figaro ema… ja see kõik sünnib Figaro pulmapäeva eelõhtul!

Teos on Mozarti esimene koostöö libretist Lorenzo da Pontega, millele järgnesid „Don Giovanni“ ja „Così fan tutte“. Libreto on kirjutatud Beaumarchais’ vastuolulise näidendi ainetel, mida ei lubatud Viini teatrites esitada, sest laval ei tohtinud kujutada nutikaid teenreid, kes oma aristokraatidest peremehi ninapidi veavad. Kuid da Ponte libreto keskendub originaali satiiri asemel komöödiažanri ajatutele võtetele. Viini esietenduse edule järgnes peagi edu Praha Ooperis – triumf, mis tõi heliloojale tellimuse kirjutada „Don Giovanni“.

Mozarti muusika pulbitseb energiast, alates säravast avamängust kuni lennukate aariate ja värvikate ansambliteni, mis on paelunud publikut esietendusest alates. Muusikanumbrite kordamine publiku soovil muutus niivõrd sagedaseks, et pärast kolmandat etendust lubas keiser korrata vaid aariaid, et etenduse pikkus jääks mõistlikkuse piiresse.

Tegemist on „Figaro pulma“ viienda lavastusega Estonias, viimati jõudsid Figaro pöörased seiklused publiku ette 1996. aastal Roman Baskini lavastuses. 
Sinu otsing ei andnud tulemust.
Laadimine...
Lae uuesti