Tremeloes tuleb Tallinna!

Sügisel Tallinnas esinev ansambel The Tremeloes on kindlasti üks popmuusika legende, kelle laulud lummavad mitme põlvkonna kuulajaid ja neid saab tänagi näha-kuulda elavas esituses.

Ka täna kuuleb raadiokanaleilt tihti või leiab You Tube´s mitmeid Tremeloesi laule, mis saanud popi klassikaks ja kujunenud kuldsete 60-te britipopi tunnuslauludeks, mis olid väga edukad ka Eestis.

 

1960-te ja 70-te aastatel Eesti TV menukas telesaates „Horoskoop“ kõlasid mitmed Tremeloesi laulud, mis meil kiiresti eestikeelsed sõnad said ja rahva lemmikuiks tõusid. Meenutame laule „“See väike neiu“ Uno Loobi esituses või „Lõppenud on päevad“ mille Helgi Sallo isikupäraselt rahvani tõi. Ansambel Toomapojad tegid meil koduseks laulu „Kaunis on kevadhommik“. Mitu aastakümmet hiljem tõi ansambel „Kollane Allveelaev G“ Ivo Linna ja Jaak Joala eestvedamisel juba uue põlvkonna ette Tremeloesi kirkaks klassikaks saanud laulud „Vaikus on kuldne“ ja „Olla võib halb aeg ka hea“.

Briti legendaarse popbändi tugevust ja igikestvust näitab see, et esinetakse tänagi lavadel ja alles äsja jõudis lõpule bändi turnee Saksamaal ning kavandatakse uusi tuure.

Selle ansambli paljud laulud on väga tuntud ja vahel ei osata arvata, et need lood on laulnud hittideks The Tremeloes ja seda juba ligi poolesaja aasta eest.

 

The Teremoes loodi 1958.a. Essexis ja ta tegutses algul Buddy Holly ja teiste Ameerika noortemuusika toonaste iidolite jälgedes. 1960-te algul kandsid nad nime Brian Poole and the Tremeloes, esilaulja Brian Poole´i saateansamblina, kuid olid suutelised märksa enamaks. Seda nad tõestasid peatselt, osutudes ühel otsustaval hetkel edukamaks, kui nede konkurendid, kellest hiljem said popmuusika ajaloo eredaimad tegijad.

 

Ajalukku on läinud sündmus, mis on saanud muusikabisnisi õpikunäiteks sellest, kuidas ei peaks pinnapealselt tegema otsuseid plaadistuslepingute sõlmimiseks ja mõnikord on targem mitte valida kahe vahel, vaid valida mõlemad. 1. jaanuaril 1962 tegid Londonis nimeka plaadifirma Decca Records stuudios proovisalvestusi kaks noortebändi – Londonis ja selle ümbruses juba nime teinud The Tremeloes ning veel tundmatu ansambel Liverpoolist The Beatles. Mõlemad lootsid saada Deccalt plaadilepingut. Decca juhid kuulasid ja kaalusid ning otsustasid sõlmida lepingu Tremeloes´iga, kelle muusika oli nende meelest elavam ja mõjusam ja kes pealegi olid pärit Londoni lähikonnast, mitte mõnest kaugest hallist sadamalinnast. Biitlid ja nende mänedžer Brian Epstein jäid oodatud plaadilepinguta ning olid väga pettunud, eriti selle üle, kui plaadifirma juht arvas, et tavaliste kitarriansamblite aeg on mööda saamas. Ülejäänud on juba ajalugu, kuid täna võib nentida, et Tremeloes õigustas igati oma esimest lepingut ja jõudmist suurde muusikaärisse. Samas jääb neile harukordne roll muusikaloos, sest ainult nemad olid mees-mehe ehk bänd-bändi vahetus rivaliteedis edukamad, kui biitlid. Pärast Deccat sõlmis bänd plaadilepingu CBC Records´iga ja jätkas edukalt.

 

Kuid Tremeloes ei saanud oma esimest ega teist plaadilepingut kindlasti juhuslikult, nende muusika kandis selle auga välja. Nende esimene hitt Briti edetabelis oli 1963.a. suvel Ameerika bändi „Isley Brothers“ repertuaarist pärit rütmikas „Twist and Shout“, mis tõusis 4. kohale ja konkureeris edukalt biitlite esimesel kauamängival oleva sama laulu versiooniga. Kui solist Brian Poole lahkus 1965.a. bändist, eelistades soolokarjääri, siis näis, et nüüd on Tremeloes´i tee lõppenud. Kuid andekate ja juba kogenud muusikute kooslus arvas teisiti ja ansambli loos algas uus ja isegi edukam ajastu. Bändi tugevus oli see, et nad olid ühtemoodi tugevad ja edukad nii plaadistuudios salvestades kui ka avalikel kontserteil suure rahvahulga ees. Kahe aastakümne jooksul jõudis üle tosina Tremeloesi laulu Briti edetabelisse ja 1967.a. tõusis seal esikohale nende klassikaks saanud „Silence Is Golden“ („Vaikus on kuldne“). Kümmekond laulu jõudis neilt Briti TOP 20 hulka. Kui alguses esitas Tremeloes valdavalt teiste autorite laule, siis 60-te teises pooles hakkasid nad tooma kuulajaini ka oma originaallugusid ansambli tandemilt Alan Blakely ja Len „Chip“ Hawkes. Teiste loodud lugudest on just Tremeloes teinud peale „Kuldse Vaikuse“ tuntuks mitmed hitid, nagu „Even the Bad Times Are Good“, „Do You Love Me“, „Suddenly You Love Me“, „Here Comes My Baby“, „Someone“, „Words“ ja paljud teised. Nende omaloodud lugudest teatakse ja hinnatakse samuti paljusid, nagu näiteks „Me and My Life“, „(Call Me) Number One“, „By the Way“ ja teised. Väga tuntuks sai nende oma tõeline hitt „My Little Lady“ („See väike neiu“), mis kõlas 1968.a. paljude maade raadiotes ja televisioonis. Tremeloes oli 60-te keskel ja teises pooles sage esineja Briti BBC menukas polmuusikasaates „TOP of the Pops“.

 

Bändi koosseis on aegadega muutunud, täna on Tremeloesi alustala bändi asutajaliige Dave Munden (sündinud 2.12.1943, olles nii teise kuulsa ja tänini eduka inglise ansambli The Rolling Stones liidrite Mick Jaggeri ja Keith Richardsi eakaaslane), kes virtuoosse trummimängu kõrval on paljude laulude esitamisel solisti rollis.

 

Erinevalt mõnestki teisest tuntud popgrupist paistab Tremeloes silma sellega, et ansambli mitmed endised liikmed on tulnud pärast lahkumist tagasi ja ühinenud taas oma kodubändiga, esinedes nii tuuridel ja ka salvestustel. Seega pole Tremeloesist lahkutud tüli ja riiuga ning ansambli sõbralik õhustik ja ühtehoidmine on neid liitnud tugevaks sõpruskonnaks, kes ka täna esinevad alati siira rõõmu ja suure pühendumisega oma fännidele. Nii astuvad koos Dave Mundeni ja teiste heade sõpradega aeg-ajalt tänapäevalgi rahva ette kunagised Tremeloesi liidrid Brian Poole ja Len „Chip“ Hawkes.

Peale ammuse sõpruse ühendab Tremeloesi kaunis muusika, mille ilusad meloodiad ja harmoonia on saanud selle ühe suurema staažiga briti bändi firmamärgiks. Nende muusika kõidab ka täna mitme põlvkonna kuulajaid-vaatajaid. Tremeloesi esinemised on alati meeldejäävad ja häid emotsioone ning palju kaunist muusikat ja sooja äratundmisrõõmu pakkuvad, sest on suur elamus kuulda ehedas esituses neid laule, mida teatakse juba aastakümneid.

 

Kui vaadata Tremeloesi üle poolesaja aasta kestnud karjäärile, mis andnud muusikasõpradele palju ilusaid laule ja rikastanud popmuusikat, siis võiks öelda, et ega Decca plaadifirma juhid 1962.a. nii väga eksinudki, sõlmides plaadilepingu Tremeloesiga. Nende loominguta oleks popmuusika ajalugu ja varasalv ning kullafond  kindlasti vaesemad. Kas aga selle hinnaks pidi olema just The Beatlesi ilmajätmine plaadistamislepingust, on juba omaette teema ja jääb ajaloo hinnata. Vahel on hea valida kahest heast mõlemad.