Pass / Lüdigi saali kevadhooaeg 2026

Läti riiklik segakoor LATVIJA on üks Euroopa tuntumaid koore, keda  kutsutakse tegema koostööd maailmatasemel dirigentide ja orkestritega ning keda on oodatud esinema mainekates kontserdisaalides ja festivalidel. Lauljate muusikaline intelligentsus ja oskused võimaldavad kooril esineda  nii a capellas kui ka suurte orksetritega. Alates 1997. aastast on koori kunstiline juht ja peadirigent Māris Sirmais ning tegevdirektor Māris Ošlejs.

Riiklik koor LATVIJA on teinud koostööd maailmakuulsate sümfooniaorkestritega, sealhulgas Kuningliku Concertgebouw' orkestri, Baieri Raadio Sümfooniaorkestri, Londoni Filharmooniaorkestri, Hamburgi Filharmoonia Riikliku Orkestri, Bremeni Saksa Kammerfilharmooniaorkestri, Iisraeli Filharmooniaorkestri, Cadaqués'i orkestri, Hongkongi Filharmooniaorkestri, Singapuri Sümfooniaorkestri, Vanemuise sümfooniaorkestri, ERSO ja teistega. Koor on esinenud selliste silmapaistvate dirigentidega nagu Mariss Jansons, Andris Nelsons, Zubin Mehta, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Vladimir Ashkenazy, David Zinman, Simone Young, Tõnu Kaljuste, Jaap van Zweden, Kent Nagano, Tarmo Peltokoski, Kirill Peterenko, Risto Joost ja teised.

Dirigent Māris Sirmais omandas bakalaureusekraadi dirigeerimisel Jāzeps Vītolsi nimelises Läti Muusikaakadeemias Ludmila Pismennaja dirigeerimisklassis ja magistrikraadi Imants Kokarsi dirigeerimisklassis. Orkestri dirigeerimise õpinguid jätkas ta Austrias Grazi Muusika- ja Kunstiülikoolis professor Martin Sīgharti juhendamisel. . Alates 1997. aastast on Māris Sirmais olnud Läti  Riikliku Akadeemilise Koori peadirigent ja kunstiline juht  , samuti Rahvusvahelise Sakraalmuusika Festivali. Tema juhatusel on koor esitanud märkimisväärseid vokaal-instrumentaalseid teoseid.

Lonitseeras kohtuvad kupleelik irvitamine ja lüüriline südamepuiste.

Bändi kunstiline juht Kaisa Kuslapuu peab oma suurimateks mõjutajateks statsionaarset

kruusahunnikut sünnikodu ees ja eestikeelse levimuusikaga üles kasvamist.

Lonitseera muusikastiili on püüdnud kirjeldada nii kuulajad kui bändiliikmed ise, kuid

see on olnud üpris edutu. Niisiis tuleb leppida väljenditega “dramaatiline indijatspopp”,

“peen huumor hea bassiga” või “suht kaasalauldav muusika”. Lonitseera debüütalbumi

“Tapeet” (2022) võtsid soojalt vastu nii fännid kui ka kriitikud ning see pälvis 2023. aasta

Eesti Muusikaauhindadel aasta autorilaulualbumi tiitli.

Allikas- Marek Kallin (Eesti Ekspress)

Annely Peebo (metsospran) ja Pantelis Polychronidis (klaver)

Annely Peebo:

„Igal laulul on oma lugu. Mõni on tulnud minuni lapsepõlve unistustest, mõni saatnud mind mööda teekonda suurte lavade ja tähtsate hetkede poole. On laule, mis on kinkinud mulle jõudu ja edu, ja on neid, mis on jäänud südamesse oma õrnade mälestuste ja emotsioonidega.

Sel õhtul põimuvad need lood üheks muusikaliseks muinaslooks – rännakuks läbi aja ja elu, läbi rõõmu ja igatsuse. Soovin jagada teiega killukesi oma hingest ja lasta igal laulul jutustada osa minu loost.

Olgu see õhtu täis soojust, üllatusi ja väikest muusikalist imet, mis puudutab igaüht meist isemoodi.“

Annely Peebo  lõpetas 1990 Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (õpetaja Elo Kaarepere). Õppis aastast 1994 Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis kammer- ja ooperilaulu Gerhard Kahry juhendamisel ning ka lied’ ehk kunstlaulu ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures, töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel.

Laulis 1990–94 Eesti Filharmoonia Kammerkooris (ka solist) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel. Osales kooriga kontserdireisidel Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Jaapanis, Austrias, Saksamaal, Itaalias, Belgias, Hollandis, Soomes, Rootsis, Norras jm.

Olnud aastast 1997 Viini Rahvusooperi (Volksoper Wien) solist (eluaegne leping teatriga). Tegutsenud aastast 2014 ka laulupedagoogina. Debüteeris 1997 Giuseppe Verdi ooperis „Rigoletto“, millega esines ka külalisetendustel Jaapanis (1999).

Esinenud Viini Muusikaakadeemias ja paljudes kontserdisaali Euroopas jm, samuti festivalidel: Savonlinna ooperifestival, Salzburgi festival, Aix-en-Provence’i festival, Saksamaal Schwarzenbergi Schubertiaadi Viini pidunädalad, Austrias Rudolf Buchbinder’s Grafenegg Music Festival ja Klosterneuburgi suvefestival, David Oistrahhi festival, Birgitta festival, Nargen festivall, Leigo Järvemuusika festival jm. Laulnud ka Verdi festivalil Parmas koos Stefania Bonfadelli ja Renato Brusoniga (2002).

Dr. Pantelis Polychronidis on pianist, õppejõud ja teadlane, kes esineb regulaarselt nii USA-s kui ka Euroopas. Ta on Viini Muusika- ja Etenduskunstide Ülikooli (hääle/ooperi osakonna) vanemlektor ja õpetab ka Viini Konservatooriumis.

Ta töötas Las Vegase Nevada Ülikooli resident-assistendina ja 2012. aastal oli ta Michigani Ülikooli Martin Luther King Jr.-César Chávez-Rosa Parksi külalisprofessor muusikas. Dr. Polychronidis oli Austrias asuva Ameerika Muusikauuringute Instituudi (AIMS) koostööpõhise klaveriteaduskonna liige ja esineb sageli Baden bei Wienis asuvas Franz Schuberti Instituudis, mille vilistlane ta on.

Ühendades Euroopa ja Ameerika muusikatraditsioonide parimaid elemente, on ta võrdselt kodune nii laulu- ja ooperirepertuaari kui ka kammermuusikas. Ta on olnud nõutud koostööpartner ja õpetaja ning on esinenud Austrias, Saksamaal, Kreekas, Hollandis, Slovakkias, Belgias, Inglismaal ja USA-s.

Riivo Jõgi on lõpetanud 2006. aastal Põlva Ühisgümnaasiumi ja Põlva Muusikakooli klaveri erialal (õpetaja Juta Ojala). 2011. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal ning aasta hiljem orkestridirigeerimise erialal professor Toomas Kapteni klassis.

Riivo Jõgi teeb dirigendina koostööd Pärnu Linnaorkestriga ning hooajal 2024/25 juhatab Vanemuise teatris muusikajuhina muusikali "Kinky Boots ehk Kirglikud kontsad". Lisaks on ta hinnatud kontsertmeister, kes on teinud koostööd paljude kooride, ansamblite ja solistidega. Riivo Jõgi on loonud arranžeeringuid paljudele kollektiividele, sealhulgas kooridele (näiteks Eesti Rahvusmeeskoor), puhkpilli- ja sümfooniaorkestritele ning vokaalansamblitele, pälvides oma töö eest ka tunnustust. Ansamblite ja solistide juhendajana on ta saavutanud auhinnalisi kohti näiteks Alo Mattiiseni nimelisel vokaalansamblite konkursil ja üleriigilisel noorte lauljate konkursil Solistica.

Hanna-Liina Võsa

Hanna-Liina Võsa lõpetas 2001. aastal New Yorgi maineka Ameerika Muusikali- ja Teatriakadeemia Broadwayl (American Musical and Dramatic Academy) ning 2017. aastal New School Ülikooli muusikateatri bakalaureuse kraadiga. Ta on tunnustatud muusikalilaulja nii Eestis kui USA-s, kus ta valiti enam kui 1000 kandidaadi seast naispeaosalise Sandy rolli Jim Jacobsi muusikalis „Grease“. Selles rollis esines ta muusikali USA-turnee jooksul 49 osariigi suuremates linnades, lisaks Torontos, Vancouveris, Singapuris, Macaos, andes kokku üle 600 etenduse. 

Hanna-Liina on dubleerinud eesti keelde animatsioonitegelased: Elsa („Lumekuninganna ja igavene talv“), Gabi („Rio 2“) ja Birgit („Trollid“). Tal on ilmunud 4 sooloplaati: „Premiere“ (Mojo Club, 2004) koostöös XXI Sajandi Orkestriga, „Pimedas on valge“ (Callierpe Music, 2010) koostöös keelpillikvartetiga Prezioso ja džäss-ansambliga, „Särav vaikus“ (2014) koostöös Kristjan Randaluga ning lastelaulude plaat „Miki Merehädas“ (2015). Aastast 2016. tegutseb Tallinna Vanalinnas Hanna-Liina Võsa Muusikalikool, kus antakse muusikalist huviharidust lastele vanuses 8–18 eluaastat.

Kalle Sepp

Kalle Sepp lõpetas 2007. aastal Tallinna Ülikooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja erialal (BA). Ta on töötanud nii ETV produtsendi assistendina kui ka lauljana kruiisilaevade erinevates programmides. 2009. aastast töötab Eesti tantsuagentuuri revüüteatris Starlight Cabaret. Lisaks on laulnud Tallinna Ülikooli Meeskooris 2001–2021 (oli 2003–2013 koori president) ning on solist bändis The Purple Gang. Ta on osalenud koorilauljana muusikalides „Romeo ja Julia“ (NUKU, 2005), „Pipi Pikksukk“ (Muusikaliteater, 2006), „Fantoom“ (Muusikaliteater, 2007), „Nii on meil moes“ (Muusikaliteater, 2008), „Shrek“ (NUKU, 2013).