Festival TubIN 2023

Festival TubIN 2023 jätkab järjekindlalt kahel eelmisel aastal alustatud teekonda Eduard Tubina sümfooniate tutvustamisel ja nendega seonduvate sündmuste ning teemade mõtestamisel.

Tänavuse festivali keskmes on Eduard Tubina seitsmes ja kaheksas sümfoonia ning festivali peateemaks „järjepidevus“. Põhimõte „nulla dies sine linea“, mille Tubin oma õpetaja Elleri juures õppides omandas, aitas Tubinal oma loomingus ka elu kõige keerulisematel hetkedel edasi liikuda. Üks selliseid hetki oli Tubina jaoks tema 1961. aasta Eesti külastusele järgnenud rünnak väliseesti pagulasringkondade poolt. Sel ajal pidi Tubin lisaks  igale pagulasele tuttava Ristikivi „isamaatuse“ tundele taluma ka oma kaasmaalaste laimu uuel kodumaal. Just sellise „risttule“ all on kirjutatud festivali avakontserdil „Non grata“ kõlav Tubina 8. sümfoonia, milles autor enda sõnul julges väljendada oma tundeid, julges „nutta ja naerda“. Ajaloo distantsilt on huvitav küsida, miks ei suutnud või ei soovinud pagulaste kogukond tol hetkel mõista Tubina külaskäigu põhjust – viibida oma balleti „Kratt“ esietendusel ning toetada siinseid noori heliloojaid. Tubina eeskuju olulisusest Eesti noorte heliloojate põlvkonnale annab tunnistust tänavust festivali alustav Arvo Pärdi esimene sümfoonia, mis on pühendatud Pärdi ja Tubina ühisele õpetajale Heino Ellerile.

Ka Heino Elleril olid õpetajad, neist üks olulisemaid 1904. aastast Tartu Reaalkooli muusikaõpetaja Rudolf Tobias, kelle loodud kooliorkestris ning Eesti esimeses keelpillikvartetis mängis noor õpilane Eller viiulit. Järjepidevust hoides on Tobiase 150. juubeliaastale käesoleval festivalil pühendatud nii Heino Elleri Muusikakooli õpilaste gala-kontsert kui ka Joonas Hellerma juhitud vestlusring „Vabaduse väravas“, mis avab Tobiase Tartu-aastate sõpruskonna rolli Eesti Vabariigi kujunemisel.

Festivali lõppkontserdil „Käest kätte“ kõlavad teosed, kus iga helilooja moodustab oma loominguga ühe mõttelise lüli eelkäija-järeltulija ketist: Eduard Tubina erakordsest huvist oma eelkäija Rudolf Tobiase loomingu vastu annab tunnistust tema orkestratsioon Tobiase teostest. Seitsmenda sümfoonia kirjutamise hetkeks on Tubin ise jõudnud „klassiku“ vormi, kirjutades oma sümfoonia klassikalisele orkestri koosseisule. Samuti klassikuks, täpsemalt „19. sajandi Mozartiks“ peetud Felix Mendelssohni ande suur austaja Max Bruch oli Rudolf Tobiase Berliini aastatel sealse muusikaelu üks olulisemaid heliloojaid.

Erisusi ning vastuolusid on nende heliloojate vahel rohkem kui kokkulangevusi. Kuid just loomingulises järjepidevuses on järeltulijast ühel hetkel saanud eelkäija järgmisele põlvkonnale.

Tere tulemast festivalile TubIN 2023!