IRIKKIRI

 

Kas mu sõber on ikka päriselt olemas või mõtlesin ma ta lihtsalt välja? Kas ma mõtlesin välja ka selle, et ta tahab kaugele reisile minna ja end pärnapuu otsast alla kukutada ja rippuda õhus nagu päike? Kas mina olen tema jaoks olemas? Mis on päris ja mis on mõttes? Kui saadan talle kirja, siis järelikult on see kõik olemas – minu mõte ja kiri talle. Ning sõber ise ka, sest ta vastab mulle.

 

„Kui sa ei taha, et aeg mööda läheb

/.../,

siis pead olema aja vastu kena:

pead küsima, mida ta soovib, pead andma

talle istumiseks kõige mugavama tooli,

pead pakkuma talle tassikese teed

ja tõstma ette nii palju mett

kui talle vähegi sisse mahub

(aga pead siiski jälgima, et jääks ka midagi

mulle, kui varsti läbi hüppan),

 /.../

võib-olla siis ta ei lähe mööda

(aga kindel see ei ole).

Muidu aga oota mind ära.

Varsti kohtume.”

            Toon Tellegen, tõlkinud Vahur Aabrams

*

autor Toon Tellegen

tõlkija Vahur Aabrams

dramatiseerja Andri Luup

lavastajad Christin Taul ja Tiina Mölder 

kunstnik Keili Retter 

helilooja Ülo Krigul

valguskunstnik Oliver Kulpsoo 

mängivad Laura Kukk, Steffi Pähn, Jevgeni Moissejenko, Taavi Tõnisson

 

Esietendub 5. septembril 2020 väikeses saalis.

Vaatajatele alates 7. eluaastast.

Kestus 1 h ja 10 min