Cyrano de Bergerac

Cyrano de Bergerac
Eino Tambergi ooper kolmes vaatuses Edmond Rostand’i näidendi alusel

Helilooja Eino Tamberg
Libretist Jaan Kross
Muusikajuht Risto Joost
Dirigendid Martin Sildos, Taavi Kull
Lavastaja, kostüümi- ja lavakujundaja Mare Tommingas
Koormeistrid Aleksandr Bražnik, Kristi Jagodin
Kontsertmeistrid Piia Paemurru, Margus Riimaa, Katrin Nuume

Osades Simo Breede või Raiko Raalik (RO Estonia), Pirjo Jonas või Maria Listra (külalisena), Oliver Kuusik (külalisena) või Juhan Tralla (külalisena), Atlan Karp (külalisena) või Tamar Nugis (RO Estonia), Rasmus Kull või Heldur Harry Põlda (RO Estonia), Grete Oolberg või Siiri Koodres, Märt Jakobson (külalisena) või Taavi Tampuu (külalisena), Karmen Puis või Sandra Laagus (külalisena) jt.
Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester


Edmond Rostand’i 1897. aastal kirjutatud ja samal aastal Théâtre de la Porte Saint-Martinis esietendunud näidend suure ninaga impulsiivsest mõõgakangelasest Cyranost, kes valdab teravat keelekasutust sama oskuslikult kui rapiiri, leiab aset 17. sajandi keskpaigas Pariisis.

Võrreldes Rostand’i näidendiga on ooper kontsentreeritud kolme peategelase, poeet-sõduri Cyrano, tema ihaldatu Roxane’i ja kadeti Christiani hingelisele maailmale. See, mis jäetakse ütlemata, on Tambergi muusikas sekundeeritud imeliste helipassaažide, pauside ja crescendoga, luues aimatavaid kujutluspilte peategelaste õnneunelma haprusest ja tragöödiast.

„Cyrano de Bergeraci“ loost on ilmunud üle neljakümne adaptsiooni nii teatris, televisioonis kui mujal. Aastal 2020 esietendus Londoni National Theatre’i versioon, peaosas James McAvoy, aastal 2022 linastus film „Cyrano“, peaosas Peter Dinklage.

Kas Rostand lõi Cyrano või hoopis Cyrano Rostand’i? Loodu ja looja vahel on habras piir. Millal üks teiselt juhtimise üle võtab, ei olegi oluline. Oluline on jõuda sõnumini.
– lavastaja Mare Tommingas

Esietendus 22. aprillil 2023 Vanemuise teatri väikeses majas.
Esituskeel: eesti
Tiitrid tablool: eesti, inglise