Sinu otsing ei andnud tulemust.
Laadimine...
Lae uuesti

Balletigala

R 6.9.2019 19:00
Narva Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelk
15.50 - 25.50

BALLETIGALA 6.09 KELL 19.00
Kreenholmi ooperitelk

RAHVUSOOPER ESTONIA

Balletiõhtu. Eesti ballett 100

Maailmaesietendus Rahvusooperis Estonia 8. novembril 2018

World premiere on November 8, 2018 at the Estonian National Opera

Etendus kestab umbes 2h ja 30min ühe vaheajaga

Lõng / Thread

Idee ja koreograafia: Tiit Helimets

Muusika: Sven Grünberg

Kunstnik: Dores André (Hispaania)

Repetiitorid: Eve Andre-Tuga, Daniel Kirspuu

Oma lühiballetis tõmbab koreograaf paralleele inimese elutee ja lõnga vahele.

Tiit Helimets: „Mind on terve elu huvitanud inimpsühholoogia ja inimese areng sünnist surmani. Minu ballett tegeleb just sellega ning loodan, et vaataja leiab nii paralleele oma eluga kui ka avastab midagi uut.“

Valgus aknas

Koreograaf-lavastaja: Jevgeni Grib

Muusika: Artur Lemba, Lepo Sumera, Sasha Pushkin

Kunstnikud: Jevgeni Grib, Olga Grib

Valguskunstnik: Ritšard Bukin

Repetiitorid: Marina Kesler, Eve Andre-Tuga

Ühes suures majas on palju kortereid. Eemalt vaadates tunduvad kõik aknad sarnased, kuid lähemalt vaadates avastame, et iga akna taga käib elu. On armastust, üksindust, rõõmsaid ja kurbi hetki, lootust ja lootusetust – tuli igas aknas põleb erinevalt. Elus võib olla probleeme, mis esmapilgul tunduvad lahendamatud, kuid igast olukorrast on pääsetee. Mõnikord tuleb aknas vaid tuli süüdata ...

Jevgeni Grib: „Loodan, et igaüks leiab minu lavastusest midagi sellist, millega ta suhestuda saab. See võib olla meeldetuletus hetkest, mil tunti armastust, või hoopis üksindust – me kõik kogeme elu jooksul palju erinevaid tundeid.“

LUIKEDE JÄRV

Pjotr Tšaikovski ballett

Vladimir Begitševi ja Vassili Geltseri libreto

Maailmaesietendus 4. märtsil 1877 Moskva Suures Teatris

Esietendus Rahvusooperis Estonia 15. aprillil 2016

Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja: Toomas Edur

Toomas Eduri redaktsioon põhineb Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafial aastast 1895

Kunstnik: Thomas Mika (Saksamaa)

Valguskunstnik: Steen Bjarke (Taani)

Klassikalise balleti ühe tippteosena pakub „Luikede järv“ unustamatu elamuse romantika, virtuoosse tantsukunsti ja Tšaikovski imelise muusika kooslusest. Hoolimata 1877. aastal toimunud esietenduse laitvast kriitikast on sellest balletist saanud üks armastatumaid ja enammängitud teoseid balletilavadel. Odette/Ottilie kaksikrolli tantsutehniline keerukus ja virtuoossus esitavad igale tantsijale keerulise väljakutse. Ehkki „Luikede järve“ on aastate jooksul esitatud paljudes versioonides, on enamik balletitruppe võtnud aluseks Lev Ivanovi ja Marius Petipa 1895. aastal mugandatud versiooni. Toomas Eduri uusredaktsioon ühendab kauni tantsuklassika ja armastatud loo romantikast, nõidusest ja võitlusest hea ning kurja vahel.

„LUIKEDE JÄRV“ KUI IDEAALIDE VÕRDKUJU

Intervjuu koreograaf-lavastaja Toomas Eduriga

Mida tähendab sinu jaoks „Luikede järv“?

Tšaikovski muusika on surematu ja peamiselt tänu sellele on „Luikede järv“ tänaseni säilinud. Loomulikult on selles suur osa ka Petipa ja Ivanovi koreograafial, mida enamik koreograafe kasutavad oma lavastuse alusena. Kui varasemate ballettide muusika koosnes kohustuslikest tantsunumbritest, mis ei olnud alati üksteisega väga tihedalt seotud, siis Tšaikovski muusika on dramaturgiliselt mõtestatud ning terviku teenistuses. Nagu oma eelmise lavastuse – „Bajadeer“ – puhul, püüdsin ka siin lähtuda märksõnadest „selgem“ ja „kompaktsem“, jäädes siiski truuks klassikale. Suhtun originaali austusega ning olen veendunud, et klassika peab jääma klassikaks. Muutumatuks jäi Ivanovi II vaatus (meie lavastuses I vaatuse II stseen), Ottilie ja Siegfriedi pas de deux ja ka pas de trois. Samuti ei ole minu teada Estonia lavastustes varem kõlanud „Vene tantsu“ muusika, milles on kaunis viiulisoolo.

See teos sümboliseerib minu jaoks kättesaamatuid ideaale: igal inimesel ja põlvkonnal on ideaalid, mis jäävad saavutamata. Ka Tšaikovski elu oli täis igatsust ja püüdlusi, mis kunagi ei täitunud.

Milline on sinu lavastus?

Nii Odette’i kui ka printsi tegelaskujud on reaalsemad ja loomulikumad – päris inimesed päris emotsioonidega, kellega on vaatajal kerge samastuda. Naispeaosalisele on „Luikede järv“ tõeline väljakutse, kuna kehastada tuleb kahte vastandlikku karakterit:  üks on tundeline ja unistavalt häbelik, kes ootab oma elu armastust, ning teine jõuline ja salapäraselt võrgutav. Usun, et igas naises on rohkem ühte või teist poolt või võrdselt mõlemat. Prints Siegfried otsib armastust ja ideaale ning leiab need sealt, kust poleks osanud oodata – ta kohtab metsas imekaunist neidu, kes on päeval sunnitud luige kuju võtma. Odette’i päästmine kurja võluri Rothbarti käest on justkui ideaalide ja unistuste alalhoidmine igapäevamaailmas. Sel teekonnal leiab Siegfried enda ja puhta armastuse, mis suudab murda Rothbarti needuse. Mõnes mõttes ongi „Luikede järv“ Siegfriedi lugu.

Minu versioonis on balletil õnnelik lõpp – kurjus taandub suure armastuse ees. Nii mõnigi lavastus on saanud õnneliku lõpu, kus Odette vabaneb lõpuks nõidusest ja temast saab inimene. Näiteks Vladimir Burmeistri lavastus Estonias 1954. aastal, milles särava tähena astus lavale Helmi Puur.

Milline on teise Toomase, Thomas Mika, nägemus kujundusest?

Thomase kujundus Cranko „Oneginile“ meie laval mõjus väga puhtalt ja värskendavalt. „Onegin“ on stiliseeritud klassika ja mulle avaldas see sügavat muljet. Rääkisin Thomasele oma nägemusest ja leidsime kiiresti ühise keele. Usaldan Thomast ja olen talle andnud teostusel palju vabadust.

Millised on olnud sinu tantsijakarjääri prints Siegfriedid?

Olen tantsinud vähemalt kümnes eri lavastuses, mis põhijoontes on sarnased, kuid detailides erinevad. Eredamad on Konstantin Sergejevi 1981. aasta lavastus Estonias, mis püsis kavas aastakümneid ja meeldis mulle väga. Jõudsin seal 1990. aastal enne Eestist lahkumist tantsida. Samuti Derek Deane’i 1997. aasta versioon, mida tantsisin 2005. aastal Inglise Rahvusballetis, Raissa Strutškova versioon 1993. aastal Inglise Rahvusballetis ja Patrice Barti lavastus 2001. aastal Berliini Riigiballetis (esietendus 1997. aastal).

 

Näita rohkemNäita vähem
Sündmus Kuupäev / Kell Toimumiskoht Hind  
Balletigala R 6.9.2019 19:00 Narva Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelk 15.50 - 25.50
Hinnainfo
Hinnad kuni 01.06
tavahind 25EUR/ 17EUR
õpilane/pensionär 23EUR/ 15EUR

Soovitatav vanus 7+
Sissepääs kell 17:00
Üritus kestab 2 tundi ja 30 minutit, ühe vaheajaga (30 minutit)
 
Toimumiskoht
Kreenholmi Manufaktuur
Joala 21 Narva Eesti
Sündmuse korraldaja
ContempArt MTÜ
Ehitajate tee 13 Tallinn Harjumaa
narvaopera@gmail.com
reg.nr: 80379752
Teised kuupäevad Samalt korraldajalt Samas toimumiskohas
Osta pilet Ooper ''Dust'' Ooper ''Dust'' Vaba Lava, Narva, Eesti 12.50 - 16.50
Mis toimub Sinu lähedal? Vaata kaarti ja uuri välja!
Osta pilet Ooper ''Dust'' Ooper ''Dust'' Vaba Lava, Narva, Eesti 12.50 - 16.50
Mis toimub Sinu lähedal? Vaata kaarti ja uuri välja!
Osta pilet Vincenzo Bellini ooper ''Norma'' Vincenzo Bellini ooper ''Norma'' Narva Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelk, Eesti 33.50 - 45.50
Mis toimub Sinu lähedal? Vaata kaarti ja uuri välja!
Osta pilet Vincenzo Bellini ooper ''Norma'' Vincenzo Bellini ooper ''Norma'' Narva Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelk, Eesti 30.50 - 43.50
Mis toimub Sinu lähedal? Vaata kaarti ja uuri välja!
Osta pilet Jazz Cafe. Susanna Aleksandra kvintett Jazz Cafe. Susanna Aleksandra kvintett Narva Kreenholmi Manufaktuur, Eesti 15.50
Mis toimub Sinu lähedal? Vaata kaarti ja uuri välja!