Narva Ooperipäevad 2022

1. september kell 19.00 Narva Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelgis. Festivali avaüritus!

Sel aastal alustame kaua oodatud ooperifestivali teadmistepäeval. Rahvusvahelisel ooperigalal osalevad kaunilt kõlavate häältega noored solistid Eestist ja välismaalt. Suurejoonilist ja glamuurset ooperigalat saadab juba traditsiooniliselt Narva Linna Sümfooniaorkester (dirigent Anatoli Štšura).

Solistid:

Julija Karaliunaite (Leedu Rahvusooper) – sopran

Nerijus Noreika (Leedu Rahvusooper) - tenor

Sandra Laagus (Eesti) – mezzosopran

Gissur Pall Gissurarson (Island) – tenor

Tambet Kikas (Eesti Rahvusooper Estonia) – bass

Julija Karaliunaite

Soprano Julija Karaliūnaitė resideerub Leedus. Ta on lõpetanud Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia. Tema hääleseade õpetaja, professor Irena Milkevičiūtė oli kuulus ooperilaulja. Karaliūnaitė on osalenud mitmetes Leedu rahvusliku ooperi- ja balletiteatri produktsioonides, sh G. Puccini, J. Massenet, G. Verdi, ja Mussorgsky ooperites. 2021. aastal osales ta Jeruusalemma lüürilise ooperi festivalil ja Narva Ooperipäevadel G. Puccini „La Boheme“ produktsioonis (lavajuht Neeme Kuningas, dirigent Atvars Lakstīgala). Ka sel aastal on ta oodatud tagasi Jeruusalemma, et esitada Rusalka rolli A. Dvoraki ooperis Rusalka. Karaliūnaitė on Rooma rahvusvahelise vokaalivõistluse kolmanda koha laureaat.

Sandra Laagus

Sandra Laagus (1998) alustas muusikaõpinguid Häädemeeste muusikakoolis viiuli erialal. Seejärel jätkas õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Aino-Marika Riikjärve viiuliklassis. Peale põhikooli jätkas samas koolis lauluerialal, õpetajaks Triin Ella. 2021. aastal lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe klassikalise laulu erialal õpetaja Juhan-Hannes Tralla lauluklassis. 2021. aasta sügisest jätkuvad õpingud EMTA magistrantuuris. 2019. aasta sügisel osales Nordopera programmi raames Rootsis Drottningholmi Palee Teatris barokklaulu meistrikursusel David Sterni juhendamisel. Sandra on soleerinud Tallinna Muusikakeskkooli kontserdisarja "Kivimäe virtuoosid" raames Tallinna Kammerorkestri ees ning ka Drottningholmi Palee Teatri barokkansambli ees. 2022 aasta kevadel etendus Saaremaal Kuressaares kogupereooper "Võluflööt", kus Sandral oli kanda Papagena roll.

Tambet Kikas

Kikas alustas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õpingud 2020. aastal laulumagistris. Sellele eelnesid õpingud Royal Conservatoire of Scotlandis ja klassikalise laulu erialal Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Tänapäeval töötab ta Rahvusooperis Estonia koorilauljana. Ta on osalenud paljudes ooperirollides ning saanud mitmeid väärikaid auhindu.

Gissur Pall Gissurarson

Gissur Pall Gissurarson tenorilaulja alustas oma karjääri 11-aastaselt, esitades Charles Dickensi Oliver Twisti nimiosa Islandi Rahvusteatris. Gissur Pall Gissurarson alustas oma ametlikku vokaaliõpingut 1997. aastal Reykjaviki Laulu-ja Vokaalkunstiakadeemias ning 2001.aastal astus ta konservatooriumi G. B. Martini Itaalias Bolognas, kus teda koolitati Itaalia repertuaari ja vokaaltehnika alal Mme Wilma Vernocchi juhendamisel. Ta lõpetas oma õpingud tenorilaulja Kristjan Johannssoni juhendamisel. Gissur Pall võitis 2005.aastal rahvusvahelisel lauluvõistlusel "Flaviano Labo" kolmanda auhinna ja 2006. aastal Brescia rahvusvahelisel lauluvõistlusel teise auhinna, kus ta pälvis ka maineka kriitikaauhinna. Ta on esinenud erinevates riikides, näiteks Islandil, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, USA-s, Jaapanis jt.

Narva Linna Sümfooniaorkester

Moodustati 1994. aasta novembris instrumentaalansambli põhjal, mille koosseisus mängisid Narva muusikakooli õpetajad ja vilistlased. Orkestrit asus juhtima Valgevene riikliku konservatooriumi heliloominguteaduskonna vilistlane ja Venemaa heliloojate liidu liige Anatoli Štšura, kes on tänaseni orkestri kunstiline juht ja peadirigent. Orkester on osalenud mitmes rahvusvahelises projektis: muusikafestival „Tubin ja tema aeg”, rahvusvaheline J. Mravinski nimeline muusikafestival, Chopini konkurss, rahvusvaheline laulu- ja tantsupidu „Slaavi pärg”. Orkestri repertuaari žanrispekter on väga lai ning klassikalisi meistriteoseid esitatakse nii vähendatud sümfooniaorkestri kui ka kammerlikus koosseisus. Orkester on andnud külalisetendusi Venemaal, Lätis, Valgevenes, Soomes, Poolas ja Saksmaal. Dirigent Anatoli Štšura lõpetas Valgevene Riikliku Konservatooriumi kompositsiooniteaduskonna professor Jevgeni Glebovi klassi. Alfred Schnittke soovitusel võeti ta 1990. aastal NSVL-i Heliloojate Liidu koosseisu. 1994. aastal pani ta Narva Muusikakooli õpetajate ja vilistlaste kammeransambli põhjal kokku sümfooniaorkestri, mida juhib praeguseni.

Piletihind 35/45 eur, soodushind 20 eur (pensionäärid, tudengid, koolilapsed kuni 18 a. ja  raske või sügava puudega inimesed), erivajadustega lapsed kuni 18 a. ja nende saatjad tasuta.

Piletid saab osta piletilevi.ee kaudu või 1 tund enne kontserdi kohapeal.

Lisainfo: narvaopera.ee, facebook (Narva Ooperipäevad ContempArt)

 

MAAILMA ESIETENDUS! Balletiõhtu!
 

2. september kell 19.00 Narva Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelgis.

Koreograafid ja lavastajad: Jevgeni Grib (Eesti) ja Jack Traylen (Soome)

Tantsivad: Laura Maya Y Rosiers, Marcus Nilson, Anna Roberta Lahesoo,

Ali Urata, Ami Morita ja Jevgeni Grib.

Kuidas teevad koostööd keha ja hing? To touch is to experience, to feel is to live.

Muusika: J. Massenet, M. Richter, J. Jóhannsson, F. Schubert, J. Hopkins, Active Child ja Visible Cloacks.

Narva Ooperipäevade omaproduktsioon.

Koreograaf, lavastaja ja kunstnik: Jevgeni Grib.

Tantsivad Rahvusooper Estonia solistid: Jevgeni Grib, Ali Urata, Andrea

Fabbri, Patrick Scott Foster, Ana Maria Gergely, Ketlin Oja, Madeline Rose

Skelly ja tantsijad: Marcus Nilson, Samuel James Parharm, Darja Günter,

Ellinor Piirimäe, Jordan Jennifer London, Karina Laura Leškin.

Räägitakse, et mees on Marsilt ja naine Veenuselt. Kujutage ette, et nad ei tea teineteise eksistentsist, rääkimata sellest, et neil võiks olla võimalus kohtuda. Mis toimub siis, kui mees ja naine esimest korda kohtuvad? Milline see kohtumine olema saab, kui nad mõistavad, et ei eksisteerigi universumis üksinda … Kas harjumine saab olema kerge või pingeline? Kuidas saavutada äärmuslike vastandite kooslus – viib see lähenemiseni ja orgaanilise terviku, Yini ja Yangi tekkimisele?

Muusika: John Powell, Carlos Gardel, Hans Zimmer, Astor Piazzolla, Gotan Project, J. S. Bach.

Piletihind 35/45 eur, soodushind 20 eur (pensionäärid, tudengid, koolilapsed kuni 18 a. ja  raske või sügava puudega inimesed), erivajadustega lapsed kuni 18 a. ja nende saatjad tasuta.

Piletid saab osta piletilevi.ee kaudu või 1 tund enne kontserdi kohapeal.

Lisainfo: narvaopera.ee, facebook (Narva Ooperipäevad ContempArt)

 

3. september kell 19.00 Narva Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelgis

“Jevgeni Onegin” on üks kõige tuntumatest vene helilooja ooperitest.

Eugene Onegin - Jonas Sakalauskas (bariton)

Tatyana  - Julija Karaliūnaitė (sopran)

Vladimir Lensky - Karolis Kašiuba (tenor)

Olga - Evelina Volodkovič (kontraalt)

Larina - - Aiste Miknyte (metsosopran)

Filippyevna - Ilona Bagele (metsosopran)

Gremin - Artūras Kozlovskis (bass)

Triquet - Nerijus Noreika (tenor)

Narva Linna Sümfooniaorkester

Lavastajad: Jonas Sakalauskas, Ričardas Rickevičius

Video režissöör: Ričardas Rickevičius

Dirigent: Anatoli Štšura

Vene keeles "Евгений Онегин" – Pjotr Tšaikovski ooper kolmes vaatuses, seitsmes pildis, mis valmis 1878. aastal. Ooperi libreto on koostatud Konstantin Šilovskiga koostöös Aleksandr Puškini samanimelise värssromaani põhjal.

Libreto kirjutamisel on kasutatud Puškini romaani algupäraseid värsse ja on valitud just need stseenid, mis kajastavad kangelaste tundemaailma. Lisaks kirjutas Tšaikovski ise teksti Lenski arioosole esimese vaatuse esimeses stseenis ja suure osa vürst Gremini aaria sõnadest kolmanda vaatuse esimeses stseenis.

Lugu ise jutustab isekast kangelasest Jevgeni Oneginist, kes lükkab kahetsuseta tagasi noore naise armastuse ja oma kergemeelsusest duellile sattudes tapab oma sõbra Lenski. Ooper on episoodiline, selles puudub järjepidev süžee, tegemist on valitud paladega Onegini elust. Seetõttu pani helilooja ooperi alapealkirjaks "Lüürilised stseenid".

Et algupärane lugu oli väga tuntud, siis eeldas Tšaikovski, et publik täidab ise lüngad. Ooper esietendus 1879. aasta märtsis Moskva Väikeses Teatris ja kanti ette Moskva konservatooriumi üliõpilaste poolt. Laiemale publikule tutvustati ooperit juba jaanuaris 1881 Moskva Suures Teatris Enrico Modesto Bevignani dirigeerimisel ning seda lavastust saatis suur menu.

Esiettekanne Peterburi Maria Teatris oktoobris 1884 Eduard Napravniku juhatusel tõi juba lõpliku läbilöögi kõigepealt vene ja hiljem ka rahvusvahelisel laval.

Pildid:

Piletihind 35/45 eur, soodushind 20 eur (pensionärid, tudengid, koolilapsed kuni 18 a. ja  raske või sügava puudega inimesed), erivajadustega lapsed kuni 18 a. ja nende saatjad tasuta.

Piletid saab osta piletilevi.ee kaudu või 1 tund enne kontserdi kohapeal.

Lisainfo: narvaopera.ee, facebook (Narva Ooperipäevad ContempArt)

 

3. september, kell 22:00  Narva Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelk

Tõnis Mägi - vokaal ja klaver

Ain Agan ja Andre Maaker - kitarrid

“Романс” esitlusel kõlavad Tõnis Mägi kirjutatud laulud vene keeles. Laul “Romanss”, on kirjutatud etendusele "Kolm õde", kus Tõnis mängis Tuzenbachi.

Piletihind 10/15 eur, soodushind 8 eur (pensionärid, tudengid, koolilapsed kuni 18 a. ja  raske või sügava puudega inimesed), erivajadustega lapsed kuni 18 a. ja nende saatjad tasuta.

Piletid saab osta piletilevi.ee kaudu või 1 tund enne kontserdi kohapeal.

 

 

4. september kell 15.00 Narva Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelgis. Narva Ooperipäevade omaproduktsioon.

Igor Stravinski kirjutas 1927. aastal ooper-oratooriumi “Kuningas Oidipus”. Sophokles tragöödia ainetel on libreto kirjutanud Jacques Cocteau. Pea sada aastat on möödunud, aga seda suurejoonelist muusikateost pole Eestis lavastatud. Juba see ainuüksi on piisav põhjus selle teose lavale toomiseks, osaliselt tõlgituna eesti keelde (jutustaja tekstid).

Osades: Oedipus - Gissur Pall Gissurarson (tenor), Jokaste - Tuuri Dede

(metsosopran), Tiresias/Kreon – Pavlo Balakin (bass), Lambakarjus -

Yixuan Wang (tenor), Sõnumitooja – Sõnumitooja Janari Jorro (bariton) ja Lugeja - Karol

Kuntsel.

Eesti Rahvusmeeskoor

Narva Linna Sümfooniaorkester

Lavastaja: Ott Aardam

Kunstnik: Kristjan Suits

Dirigent: Anatoli Štšura

Aga miks on see lugu tänapäeval huvitav ja aktuaalne? 

Teos käsitleb vabaduse teema, inimese vaba tahte teemat. Mis on meil praeguses ajahetkes selliste müütiliste lugudega peale hakata? Kas nad saavad meid kuidagi aidata või on tegemist lihtsalt suurepärase kunstiteosega, mis jääb ikkagi oma aega? Kui praeguses ühiskonnas on levinud mõtteviis, et kõik sõltub inimesest endast, siis ligi 2500 aastat tagasi Sophoklese poolt kirjutatud tragöödias ei sõltu üksikisikust pea midagi. Oidipus päästab Teeba linna õela Sfinksi käest ja on igati hea ja õilis valitseja, aga jumalate plaan läheb täide, kuidas ta ise või tema vanemad seda ka ära hoida ei püüaks. 

Tänapäevase loogikaga lähenedes tekitab selline sündmuste käik suurt ja sügavat pettumust, kuna tehtud on ülekohut. Aga Oidipus võtab süü omaks ja veel karistab ennast karmilt. Muidugi võib öelda, et mis tal üle jäi, kui oli sigitanud lapsi oma emaga. Aga Oidipuse puhul ei ole asi ainult selles, et ta lihtsalt ei suuda näha, kuidas kõik tehtu teda häbistab, vaid endal silmad välja torgates täidab ta viimase osa ennustusest ehk jumalate plaanist. 

Mida siis teha sellise ebaloogilise looga tänapäeval, kui pandeemia ja sõjad on äkitselt meie reaalsus? Kus paljugi tundub justkui jõuetukstegevalt ülekohtune, midagi sama ebaloogilist, kui olla saatusest ettemääratult olema oma lastele vennaks? Kas ei ole meie naabri, kelle valdused hakkavad seal samas teisel pool Narva jõge, käitumine sama mõistmatu? Terve mõistusega võttes võiks ju sõda olla välditav? 

Oidipuse lugu ei anna meile otsest vastust. Küsimused jäävad õhku, jääb vaid tõdemus, et inimesed on inimesed ja jumalad on jumalad ning nende loogikad ei saagi olla samad. Kas me saame aru nendest jumalatest, kes Oidipuse ümber selle silmuse kokku tõmbavad, mis talle juba algusest peale seatud on, nagu Cocteau jutustaja kaudu ütleb. 

Cocteau ja Stravinski on Oidipuse loo ligi viis korda lühemaks teinud, nende sooviks oli puhastada välja kõige peamine – müüt. Müüti ei saa mõista igapäevase tavaloogikaga, teda ei saa ratsionaalselt osadeks võtta ja ära seletada. Aga kui müüt kõrvale jätta, võib inimene veel keerulisemasse olukorda sattuda, lootes leida oma elule sisu argitõdedest ja igapäevasest mugavusest. 

Seega on Sophoklose, Stravinski ja Cocteau kompositsioon väga oluline, sest muusika ei toimi samuti loogiliselt, aga ometi ta puudutab sügavalt inimese hinge ja selle puudutuse abil on võimalik, mitte aru saada, aga kontakti saada ka selle iidse müüdiga.

Piletihind 10/15 eur, soodushind 8 eur (pensionärid, tudengid, koolilapsed kuni 18 a. ja  raske või sügava puudega inimesed), erivajadustega lapsed kuni 18 a. ja nende saatjad tasuta.

Piletid saab osta piletilevi.ee kaudu või 1 tund enne kontserdi kohapeal.

Lisainfo: narvaopera.ee, facebook (Narva Ooperipäevad ContempArt)