Sinu otsing ei andnud tulemust.
Laadimine...
Lae uuesti

Rainer Sarnet toob lavale Nobeli preemia laureaadi teose ''Öö lõpp''

Nobeli kirjanduspreemia laureaat François Mauriac kirjutas romaani “Öö lõpp” 1935. aastal. Väljend Post-Truth polnud veel käibele tulnud, kuid ka Mauriaci teemaks on selles romaanis tõde. Kas on võimalik tabada tõde, rääkida tõde? Thérèse Desqueyroux, kes on loo peakangelanna, on tuntud kui illusioonitu maskide maharebija, tõeütleja, kelle tõde mürgitab sõna otseses ja kaudses mõttes. Kaunis mürgitaja Thérèse Desqueyroux on vastupandamatu, sest tõde teeb vabaks. Kuid mis saab Thérèsest endast?

Vanemuises esietendub Euripidese tragöödia ainetel ''Medeia''

Sel laupäeval, 20. jaanuaril kell 19 esietendub Sadamateatris Euripidese tragöödia ainetel valminud „Medeia“. Näidendi autor ja lavastaja on Tiit Palu.

Endla Teatris esietendub Madis Kalmeti lavastus ''Itk''

Ühe pere kolme põlvkonna naised – töötuks jäänud ja abikaasa tähelepanu kaotanud ema, igapäeva igavusest tüdinenud ja paremast elust unistav tütar, lotovõitu planeeriv ja surnud abikaasaga mõtteid jagav vanaema. Monoloogide intiimsuses avanevad nende naiste lood, kolm versiooni eludest, mida ühendavad inimese igipõline üksindus, poolpime kass Tiitus ja teadmine, et me kõik unistame ja tahame saada õnnelikuks, aga õnnestub see vaid vähestel. Nii nagu elu isegi, on „Itku“ naiste lood valus-helged ja naljakadki.

Endla teatri aasta möödus remondi tähe all

2017. aasta jooksul andis Endla teater 285 etendust, mida külastati 67 351 korda. Lisaks sellele käidi Teatrikinos, Jazzklubis ja Teatrigaleriis. Korraldasime ka 56 külastust erinevatele Eesti teatrite etendustele, millest võttis osa umbes 3000 inimest.

VAT Teatri teises pooles tuleb kolm esietendust

VAT Teater üllatab hooaja teisel poolel kolme uuslavastsuega: "Kas kalad magavad"; "#kaotamindära" ning Tanel Saare lavastus, mis on inspireeritud filmist "Blow-up".

Vanemuine annab seitse muusikalikontserti ''Memory''

Juba neljateistkümnendat aastat tuuritavad säravad muusikaliartistid ja Vanemuise sümfooniaorkester mööda Eestit. Traditsiooniliselt toimuvad „Memory“ kontserdid nii Tartus, Pärnus, Tallinnas, Jõhvis kui Paides. Sel aastal 11. – 25. jaanuarini kokku seitse korda.

Kanuti Gildi SAALis esietendub Ruslan Stepanovi tantsulavastus ''Невесомость''

Ruslan Stepanov, kes on olnud pikemat aega tegev tantsija ja koreograafina nii Eestis kui Saksamaal, on viimaks jõudnud oma esimese sooloni. Tema 13. jaanuaril Kanuti Gildi SAALis esietenduv tantsulavastus kannab pealkirja “Невесомость” - kaaluta ehk selline mõtete kaaluta seisund, mis võib tekkida hetkel, mil kogeme igavust.

Muusikali ''Hüljatud'' lisaetendused müügil

Alates tänasest on müügil piletid muusikali “Hüljatud” lisaetendustele 12. aprillil ja 10. mail kell 19 Vanemuise suures majas.

Teater NO99s esietendus kaks uut lavastust - Ene-Liis Semperilt ja Tiit Ojasoolt

22. detsembril esietendub Teater NO99 suures saalis kell 19 Ene-Liis Semperi lavastus "NO33 Hüsteeria". See on lavastus hetkest, kus iga rahuldus on lühiajaline, iga nauding lõpetamata. Lavastus on sündinud näitlejate improvisatsioonidest. Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik ja Rasmus Kaljujärv. Konsultant Mart Kangro, muusikaline kujundaja Jakob Juhkam.

Homme, 19. detsembril, esietendub VAT Teatri uus lavastus ''Leedi Macbeth''.

Lavastuse aluseks on W. Shakespeare´i näidend „Macbeth” ja Shakespeare´i sonetid. Kes on Leedi Macbeth? Kas õrn naine või võimuahne, kalkuleeriv koletis? Leedi toetab igati oma abikaasat, kuid ta teab ka, kuidas mehega manipuleerida. Kõik on pealtnäha hästi, lausa ideaalne, ent midagi on selles suhtes puudu. Nõidade ennustused annavad Leedile lootust, et ehk täitub tema lihtne ja inimlik soov olla õnnelik – kui ta vaid saavutaks vajaliku võimu. Ja Leedi tahab olla väga-väga õnnelik... See paneb ta loobuma oma naiselikkusest ning tegutsema. Mõrv sünnitab hirmu ja hirm viib omakorda järgmise mõrvani. Verd voolab, inimesed kaovad, enesekindlus kasvab ning iga järgnev sooritus muutub aina lihtsamaks. Pole vahet, kas ohvriks on armastatud juht, perekonnasõber või süütu laps, veri ihkab verd ja kõik nad on võrdselt tema õnne tee peal ees. Ühel hetkel saab karikas täis ja kätelt pole võimalik enam verd maha pesta. Suudab inimene säärast nõiaringi murda? Ajal, mil Shakespeare kirjutas tragöödia „Macbeth“, valitses Inglismaad kuningas James I, kes uskus ja kartis nõidust. Nõiad olid Shakespeare´i ajal populaarsed, kuid nende lummusest ei ole pääsetud tänapäevalgi. Inimesed on pööranud selja jumalale ja otsivad tuge teistes jõududes. Nõiduse maailm on salapärane ja külgetõmbav. Miks tunnevad aga kõikvõimsad nõiad huvi halli inimsoo vastu? Loo lavastab Margo Teder, osades on Elina Reinold, Ago Soots ja Margo Teder. Lavastuse kunstnik on Pille Jänes, videokunstnik Peeter Ritso, muusikaline kujundaja Ago Soots ja valguskujundaja Triin Hook.

Endla teater hakkab näitama etendusi venekeelsete subtiitritega

Endla teater alustab detsembris lavastuse „Minu vana daam“ näitamist venekeelsete subtiitritega. Esimene tõlkega etendus antakse 9. detsembril Küünis ning jätkatakse venekeelsete subtiitritega etenduste näitamist uuel aastal. Uuel aastal lisandub venekeelsele publikule ka üks suure saali lavastus. Venekeelsete subtiitritega lavastuste näitamine Endla teatris on võimalik tänu Intergratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed projektile „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“. Projekti eesmärk on integreerida Eestis alaliselt elavat muukeelset elanikkonda Eesti kultuuriruumi.

Kreenholmi saarel esietenduv suurlavastus “Kremli ööbikud” räägib Jaak Joala vastuolulisest saatusest

Augustis 2018 esietendub Narvas Kreenholmi manufaktuuri hoovil Tartu Uue Teatri suvelavastus “Kremli ööbikud”. Lavastus räägib NSV Liidu mürisevast muusikatööstusest ning selle särava tähe Jaak Joala vastuolulisest saatusest.

Avatakse värskelt renoveeritud Vanemuise suur maja

1967. aasta 9. detsembril avati Vanemuise suur maja, mis asendas 1906. aastal avatud ja 1944. aastal sõjas hävinenud hoonet. Tänavu tähistab teatrimaja esimest juubelit ning avab peale kaks suve kestnud renoveerimist taas uksed 30. septembril 2017.

Vanemuise teatri ja STLi koostööprojekti EV100 teatrisarjas „Sajandi lugu“ ühendab veebiplatvorm Rändomoonium

Vanemuise teatri ja Sõltumatu Tantsu Lava koostööprojektile “Rännakud” EV100 teatrisarjas “Sajandi lugu” on avatud veebiplatvorm Rändomoonium, mis seob lavastusi ühises teekonnas keele ja kodumaa mõtteruumis.

Tartu Uus Teater kuulutas välja ühisrahastuskampaania teatrikeskuse loomiseks

Tartu Uus Teater avas eile keset Magasini tänavat toimunud pika laua peoga oma 10. hooaja ja kuulutas välja ühisrahastuse kampaania, mille toel on eesmärgiks osta välja Lai 37 teatrihoone, milles nad hetkel rentnikuna tegutsevad. Lisaks teatrihoone välja ostmisele on plaanis luua selle maja ümber etenduskunstide keskus ehk teatrikeskus.

Ülevaade SAAL Biennaal lavastustest

15. – 27. augustini toimub Tallinna erinevates etenduspaikades rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal. Kokku mängitakse 14 performance-lavastust ning kokku antakse üle 34 etenduse. Anname väikese ülevaate Biennaalil toimuvast, mida soovitame kindlasti vaatama minna.

Muusikali “Mamma Mia!” uus hooaeg nüüd müügil!

Alates tänasest on müügil muusikali “Mamma Mia!” uue hooaja etenduste piletid. Etendused toimuvad Tartus alates 30. septembrist, külalisetendused Tallinnas Nordea Kontserdimajas – 11. ja 12. novembril, 6. ja 7. jaanuaril, 7. ja 8. aprillil.

Vanemuine toob lavale Victor Hugo romaanil põhineva muusikali “Hüljatud”

Alain Boublil’i ja Claude-Michel Schönbergi muusikal HÜLJATUD esietendub 25. novembril Vanemuise teatris ja 8. detsembril 2017 Nordea Kontserdimajas.

Laupäeval esietendub Vanemuises muusikal ''Hüljatud''

Laupäeval, 25. novembril kell 19 esietendub Vanemuise suures majas uus lavaversioon Alain Boublil’i ja Claude-Michel Schönbergi muusikalist „Hüljatud“. Tallinna esietendus toimub 8. detsembril Nordea Kontserdimajas.

 

Victor Hugo romaanil põhinev muusikal „Hüljatud“ jutustab 19. sajandi Prantsusmaa taustal kaasahaarava loo purunenud unistustest, vastamata armastusest, kirest, ohvrite toomisest ja lunastusest. Endine kurjategija Jean Valjean rikub pärast sunnitöölt vabanemist seadust, mistõttu jälitab teda aastakümneid halastamatu politseinik Javert. Kui Valjean nõustub tehasetöölise Fantine’i väikese tütre Cosette’i enda hoole alla võtma, muutub nende elu igaveseks.
 
Lavastaja Samuel Harjanne:
„Hüljatud“ on lugu inimlikkusest ja empaatiast. Empaatia mängib romaanis väga olulist rolli ja just seda iseloomuomadust on praegu Euroopas vaja rohkem kui kunagi varem. 1815. aasta Euroopa on väga erinev 2017. aasta omast, aga „Hüljatute“ lugu on praegu samavõrd aktuaalne kui toona – kui mitte veelgi aktuaalsem. Me ei pea nõustuma sellega, mida teised arvavad või mõtlevad, aga peaksime püüdma neid mõista. Paljud „Hüljatute“ tegelased usuvad, et käituvad õigesti ja et see on ainus viis, kuidas edasi minna. Eeskätt Jean Valjean ja Javert, kes mõlemad püüavad leida valikutes tasakaalu. Mõlemad püüavad käituda õigesti, ilma et suudaksid lõpuni mõista teise inimese valikute tagamaid.

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes, püstitab endiselt kassarekordeid üle maailma.

Sellised hitid nagu „I Dreamed A Dream“, „Bring Him Home“, „One Day More“ ja „On My Own“ teevad „Hüljatutest“ muusikalide absoluutse tipu. „Hüljatud“ on võitnud mitmeid olulisi teatriauhindu, teiste seas parima muusikali Tony auhinna ja Grammy.
 
Hüljatute” muusika autor Claude-Michel Schönberg, originaaltekstide autorid on Alain Boublil ja Jean-Marc Natel, laulsõnade autor on Herbert Kretzmer.
Lavastaja on Samuel Harjanne (Soome), muusikajuht Martin Sildos, dirigent Taavi Kull, kunstnik Karmo Mende, koreograaf Gunilla Olsson (Rootsi) ja valguskunstnik Petri Tuhkanen (Soome).
Tekstid on eesti keelde tõlkinud Kirke Kangro, Villu Kangur, Tõnu Oja ja Leelo Tungal.
 
Osades on Koit Toome või Mikk Saar, Marko Matvere või Tamar Nugis, Ele Millistfer või Nele-Liis Vaiksoo, Maria Listra või Elizabeth Paavel, Kaarel Targo (Must Kast), Hedi Maaroos või Kärt Anton, Rasmus Kull või Imre Õunapuu (Rakvere Teater), Kaire Vilgats või Helen Hansberg, Hannes Kaljujärv või Lauri Liiv, Mairo Libba või Hannes Hanimägi, Reneli Husu või Sofija Selivanova, Loore All või Katri Kade, German Gholami, Rolf Roosalu, Ruudo Vaher, Norman Salumäe, Matis Merilain, Mihkel Tikerpalu, Oliver Timmusk ja Egon Laanesoo.

Lavastuses teevad kaasa Vanemuise ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd.