Sinu otsing ei andnud tulemust.
Laadimine...
Lae uuesti

Kinoteatri uus isiklik rekord: Murru 422/2 jõuab 300. etenduseni

Kinoteatri loodud audiorännak endises Murru vanglas, mis põhineb sealviibinud vangide, valvurite, ametnike ja lähedaste mälestustel, jõuab 19. augustil rekordilise teetähiseni. Etendus algusega kell 19.00, mis kannab järjekorranumbrit 300, on ühtlasi viimane, mis vanglas mängitakse.

Kreenholmi manufaktuuris algasid lavastuse ''Kremli ööbikud'' peaproovid

Esmaspäeval algasid Kreenholmi Manufaktuuris Tartu Uue Teatri suvelavastuse “Kremli ööbikud” peaproovid. Lavastus esietendub 10. augustil. Kokku antakse 11 etendust, mis toovad Narva üle 20 000 inimese. Pileteid on saadaval veel kolmele lisaetendusele 20., 21. ja 22. augustil.

Muusikali ''Once'' piletimüük on alanud!

Ugala teatris esietendub 26. jaanuaril 2019 muusikal „Once“, mille toob lavale Taago Tubin, muusikajuhid on Peeter Konovalov ja Andre Maaker. Peaosades astuvad üles Priit Võigemast ja Laura Kalle.

Tänasest on müügil ''Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola'' lisaetendused

Teist suve mängitava õpetliku lustimängu „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ piletid on tänaseks juba nii hästi müünud, et mängukavasse on lisatud kolm lisaetendust: 31. juulil, 1. ja 2. augustil, mis jäävad ka viimaseks võimaluseks lavastust näha. Kõik etendused toimuvad Koidula muuseumi aias.

Muusikali ''Hüljatud'' lisaetendused müügil

Alates tänasest on müügil piletid muusikali “Hüljatud” lisaetendustele 12. aprillil ja 10. mail kell 19 Vanemuise suures majas.

Kreenholmi saarel esietenduv suurlavastus “Kremli ööbikud” räägib Jaak Joala vastuolulisest saatusest

Augustis 2018 esietendub Narvas Kreenholmi manufaktuuri hoovil Tartu Uue Teatri suvelavastus “Kremli ööbikud”. Lavastus räägib NSV Liidu mürisevast muusikatööstusest ning selle särava tähe Jaak Joala vastuolulisest saatusest.

Avatakse värskelt renoveeritud Vanemuise suur maja

1967. aasta 9. detsembril avati Vanemuise suur maja, mis asendas 1906. aastal avatud ja 1944. aastal sõjas hävinenud hoonet. Tänavu tähistab teatrimaja esimest juubelit ning avab peale kaks suve kestnud renoveerimist taas uksed 30. septembril 2017.

Ülevaade SAAL Biennaal lavastustest

15. – 27. augustini toimub Tallinna erinevates etenduspaikades rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal. Kokku mängitakse 14 performance-lavastust ning kokku antakse üle 34 etenduse. Anname väikese ülevaate Biennaalil toimuvast, mida soovitame kindlasti vaatama minna.

Vanemuine toob lavale Victor Hugo romaanil põhineva muusikali “Hüljatud”

Alain Boublil’i ja Claude-Michel Schönbergi muusikal HÜLJATUD esietendub 25. novembril Vanemuise teatris ja 8. detsembril 2017 Nordea Kontserdimajas.

Ooper 'Haldjakuninganna' taas Vanemuise mängukavas!

Etendused Sadamateatris alates 31. augustist kuni 9. novembrini.
 


William Shakespeare´i "Suveöö unenäo" ainetel kirjutatud ooper Sasha Pepeljajevi kineetilises ja kontseptuaalses lavastuses.

 

Henry Purcell

HALDJAKUNINGANNA

(FAIRY QUEEN)

Semi-ooper kahes vaatuses

 

Lavastaja, koreograaf, visuaalid Saša Pepeljajev (Venemaa)

Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp

Kostüümikunstnik Liisi Eelmaa

 

Osades: Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karmen Puis, Ivo Posti, Oliver Kuusik või Rasmus Kull, Simo Breede, Märt Jakobson, Tanel Jonas, Maarja Mitt, Maarius Pärn, Markus Luik, Robert Annus, Janek Savolainen jt.

 

Eesti Teatriliidu aastapreemia 2012 - žürii eriauhind loomingulisele kooslusele

 

William Shakespeare´i „Suveöö unenäo“ ainetel kirjutatud ooperi esiettekanne toimus Londonis 1692. Helilooja suri kolm aastat hiljem ning partituur läks kaduma. See taasavastati alles 20. sajandi alguses, mil hakkas kasvama huvi barokkmuusika vastu. „Haldjakuninganna“ on nn. semi-ooper, mis tähendab, et Purcell pole mitte Shakespeare´i komöödiat muusikasse pannud, vaid originaalteksti vahele muusika kirjutanud.

 

„Universum on nagu kellavärk, oli barokiajastu üks tugimõtteid. Sellist universumit võib näha toimimas ka Tartu Sadamateatris. Ainult et seda ei käivita Jumal, nagu väideti barokiajal, vaid selle universumi looja, kellassepp ja konstruktor on Saša Pepeljajev oma abilistega (loe: näitlejatega)./.../ Leiduri fantaasia ja inseneri mehaanilise taibuga loob ja lammutab Pepeljajev maailma masinlikku mudelit – teatri masinavärk on see maailm miniatuuris. Masinad on kulisside tagant välja publiku ette toodud, nad muutuvad etenduse peategelasteks, nagu öeldes: meie oleme teatri südamik.

 

/.../ Lauljate maskilaadne grimm ning ulmelis-baroklikud, värvikad parukad ja kostüümid (suurepärane lahendus kunstnik Liisi Eelmaalt) eristavad neid selgelt asjalikust näitlejate-masinistide seltskonnast. Ka lauljate hoiak ja žestid meenutavad mehaanilisi objekte. Samas ei takista see neid redelitel ronimast või aeg-ajalt ka masiniste abistamast. /.../ Orkester ja koor on paigutatud galeriile (mujal neil ruumi polekski). Tantsulist elementi, mida võiks ehk kogu lavastuses rohkemgi olla, esindavad meeleolukalt kolm haldjat."

Kristel Pappel, Sirp