Rahvusooper Estonia tähtsündmused novembris
HINGEDEPÄEVA KONTSERT
2. novembril 2014 kell 17.00 Tallinna Jaani kirikus
Rahvusooper Estonia koor annab hingedepäeva puhul südamliku kontserdi Tobiase, Wagneri ja Duruflé loomingust. Pooleteisetunnise kontserdi peateosena kantakse ette prantsuse 20. sajandi kirikumuusika suurmeistri, Maurice Duruflé mõtlik reekviem op. 9, mille helilooja pühendas oma isale. Selles teoses seguneb gregoriaani meloodikast kantud koorifaktuur värviküllase meisterliku orelipolüfooniaga. Soleerivad Triin Ella (metsosopran), Pavlo Balakin (bass) ja Kristjan Saar (tšello). Lisaks kõlavad Tobiase „Otsekui hirv“ (Psalm 42) ja „Kyrie“ (Psalm 130, 1–2), Wagneri „Palverändurite koor“, „Ehatähe laul“ ja II vaatuse finaal ooperist „Tannhäuser“, Dupré „Cortège et Litanie“, op. 19, nr. 2 ning Fauré „Eleegia“. Rahvusooper Estonia koori juhatab koormeister Elmo Tiisvald, orelil Toomas Trass, klaveril Tiina Kärblane.
TUHKATRIINU – Ülle Ulla 80
8. novembril 2014
Dirigent: Jüri Alperten
UINUV KAUNITAR
Pjotr Tšaikovski ballett kahes vaatuses
Esietendus Rahvusooperis Estonia 14. novembril 2014
Originaalkoreograafia autor: Marius Petipa
Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja: Toomas Edur
Dirigendid: Vello Pähn, Jüri Alperten, Kaspar Mänd
Kunstnik: Peter Docherty(Inglismaa)
Valguskunstnik: Anton Kulagin
Päeval, mil sündis printsess Aurora, pani kuri haldjas Carabosse talle needuse: ühel päeval torkab printsess värtnaga sõrme ja sureb. Hea Sirelihaldjas pehmendab needust ja printsess vajub sajaks aastaks unne, millest suudab teda äratada vaid prints Désiré suudlus. Tšaikovski klassikaliselt kaunis muusika, Toomas Eduri uusredaktsioon Petipa koreograafiast ja Peter Docherty fantaasiaküllane kujundus teevad balletist imelise vaatemängu, mis rõõmustab kõiki maagia- ja muinasjutusõpru. Charles Perrault on paljude tuntud muinaslugude autor nagu näiteks „Tuhkatriinu“, „Punamütsike“ ja „Saabastega kass“. Balleti lõpustseenis astuvad lavale mitmed armastatud tegelased just nendest muinasjuttudest. „Uinuv kaunitar“ on Tšaikovski kolmest balletist üks armastatumaid, mistõttu on see paljude teatrite püsirepertuaaris tänaseni.
SNEGUROTŠKA
Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi kontsertettekanne 19. novembril 2014 Estonia kontserdisaalis
Esmakordselt Eestis!
Dirigent: Vello Pähn
Solistid: Jevgenia Sotnikova(sopran, Baieri Riigiooper), Maksim Paster (tenor, Moskva Suur Teater), Jaroslava Kozina (Valgevene, metsosopran), Rauno Elp (bariton), Olga Zaitseva (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Pavlo Balakin (bass), Andres Köster (tenor), Jana Boiko (Ukraina, metsosopran), Vladislav Horuženko (tenor)
Rahvusooper Estonia koor ja orkester
„“Snegurotška“ – see on minu parim teos!“ on helilooja korduvalt öelnud. Ooperi muusika võlub värvikate ja poeetilise loodusemaalingute ning oskuslikult tehtud rahvaviisiseadetega. Helges kevadmuinasjutus vastanduvad reaalsed ja fantastilised jõud, ülistatakse looduse eluandvat väge ja võideldakse talve ülemvõimu vastu.
„Snegurotška“ tegevus toimub ennemuistsel ajal muinasjutumaal, kus ei tunta ülekohut ja elatakse targa ning loodust ülistava tsaar Berendei juhtimisel lihtsat ja üksmeelset elu. Kõik oleks hästi, kui päikesejumal Jarilo poleks Kevade pärast Pakasetaadile armukade. Liiatigi on Kevadel ja Pakasetaadil imeilus tütar Snegurotška. Seepärast ei saada Jarilo soojendavaid kiiri berendeide maale, kus valitseb igavene talv. Snegurotška kõrvu ulatuvad karjase Leli laulud ja äratavad temas soovi minna inimeste hulka elama. Ta saab vanematelt selleks loa. Külas armub temasse noor kaupmees Mizgir, ent Snegurotška, kes on isalt pärinud jäise südame, ei mõista sooje inimtundeid ega suuda vastu armastada. Kevad kingib talle võlupärja, mis äratab armastuse ka neiu südames. Kuid vabanedes külmusest, kaotab Snegurotška kaitse Jarilo kiirte eest ja sulab. Snegurotška hukkumisega lõpeb Pakase võim berendeide riigis, taas tõuseb päike ning taas on Jarilo võtnud berendeide maa oma kaitse alla.
Rimski-Korsakovi „Snegurotška“ jätkab rahvusooperi edukat ooperite kontsertettekannete sarja, olles neljateistkümnes kontserdilaval kõlav teos. Rimski-Korsakovi ooperitest on kontserdilaval varem kõlanud „Tsaari mõrsja“ (2011).
VÄIKE PRINTS HAMLET
Maria Suomineni muusikaline lastenäidend William Shakespeare’i „Hamleti“ ainetel
Maailmaesietendus 1996. aasta kevadel Helsinki Svenska Teaternis
Esietendus Rahvusooper Estonia kammersaalis 26. novembril 2014
Lavastaja: Erki Aule
Helilooja: Liina Kullerkupp
Kunstnik: Liisi Eelmaa
Valguskunstnik: Anton Kulagin
Lavavõitluse koreograaf: Hellar Bergmann
Peaosades Kaarel Targo ja Helen Rekkor.
„Väike prints Hamlet“ on muinasjutuline lugu väikesest poisist, kes tunneb end suures lossis väga üksikuna, sest kellelgi pole aega temaga mängida. Ühel päeval ilmub talle isa vaim, kes palub paljastada mõrvar – kaval kuningas Claudius. Poiss satub põnevatesse seiklustesse, kus ta saab loota vaid oma julgusele ja leidlikkusele. Hamlet päästab ohtlikust olukorrast suurima sõbra Ophelia, kavaldab üle Claudiuse püüdliku abilise Poloniuse ja päästab lõpuks kuningriigi. Lavastus püüab tuntud tegelaste abil näidata, et nii muinasjuttudes kui ka tavaelus saavutatakse edu teisi toetades ja aidates.
Teatraalse fantaasiamängu kõrval jääb lavastusest kõlama jõuluaega sobiv mõte: kuigi me ei saa hetkega kogu maailma muuta, võime seda tasapisi vähemalt enda ja oma lähedaste jaoks paremaks teha.
Kestus: 1 h