Sinu otsing ei andnud tulemust.
Laadimine...
Lae uuesti

Eesti-Läti kaasproduktsiooni ''The First to Leave'' esietendus 15.02.2018 Riias

Kingitusena Eesti 100. juubeli puhul toimub 15-18. veebruarini Riias eesti kaasaegsete etenduskunstide festival LATEST mida korraldab Läti Uue Teatri Instituut koostöös Kanuti Gildi SAALiga. Festivali keskne sündmus on eesti ja läti kunstnike ühistööna esietenduv lavastus “The First to Leave”. Läti Uue Teatri ja Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonina valmiv lavastus esietendub 15. veebruaril ning järgmised etendused toimuvad 17 ja 18 veebruaril Eduarda Smiļģa teatri muuseumis Riias.

Tartu Uus Teater ootab armastuskirju

Tartu Uus Teater otsib saabuva lavastuse ettevalmistamiseks vanu ja tänapäevaseid armastuskirju. Oodatud on kõik kirjad eelmise sajandi algusest kuni praeguse hetkeni. Sobivad alleshoitud armastuskirjad, postkaardid, luuletused aga ka tekstisõnumid ja e-kirjad.

NUKU teatris esietendub lavastus väikelapse kasvamisest

25. veebruaril esietendub NUKU teatris väikelastele mõeldud lavastus „Päris mäng”, mille autor ja lavastaja on NUKU teatriga sügisel liitunud Leino Rei. „Päris mängu” peategelane on poisipõnn, kelle noored vanemad viivad hoida vanaisale, puutöökotta. Ootamatu olukord kõigile, aga kui vanaisa kord oma mängumootori käima saab, võib kõike juhtuda! Tema puutöökojas ärkavad ellu puuhaamer, liigendjoonlaud, vinkel, höövel ja kõiksugu muud tööriistad. Need õpetavad lapsele, kuidas pöörata, roomata, seista ja astuda.

Vanemuine toob lavale muusikali ''Sweeney Todd''

Stephen Sondheimi muusikal “Sweeney Todd” esietendub Vanemuise suures 2. juunil 2018. Muusikali lavastab Tanel Jonas.

Narva Kreenholmi Manufaktuuris esietendub lavastus ''Oomen''

Narva Kreenholmi Manufaktuuris retkeldakse kummituslikus töölismanifestatsioonis. Sel kevadel, suurvete ajal, Kreenholmi saarel asuval alal rändab publik tööliste sissekäidud radu pidi Kreenholmi Manufaktuuri hoonetesse.

Ugalas võtavad võimust lillelapsed

EV 100 teatrisari „Sajandi lugu“ jõuab aina lähemale kaasajale. Veebruarikuu on pühendatud aastakümnele 1970–1980. Laupäeval, 3. veebruaril esietendub Ugala ja R.A.A.A.M-i koostöölavastus „Hipide revolutsioon”, mis võtab käsile 1970-ndad ja hipikultuuri. Venemaalt pärit lavastusmeeskonna on kokku pannud R.A.A.A.M-i eestvedaja Märt Meos, mängivad Ugala näitlejad.

Rahvusooperi tähtsündmusi veebruaris

Kanuti Gildi SAALis esietendub Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus ''WORKSHOP''

20. veebruaril esietendub Kanuti Gildi SAALis Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus “WORKSHOP”. See on lavastus õppimisest ja õpetamisest, kus laval on Ulfsak, Kangro ja Epner ise. Lavastust saab Kanuti Gildi SAALis näha veebruaris, märtsis ja aprillis kokku seitsmel korral.

Endla Teatris esietendub Madis Kalmeti lavastus ''Itk''

Ühe pere kolme põlvkonna naised – töötuks jäänud ja abikaasa tähelepanu kaotanud ema, igapäeva igavusest tüdinenud ja paremast elust unistav tütar, lotovõitu planeeriv ja surnud abikaasaga mõtteid jagav vanaema. Monoloogide intiimsuses avanevad nende naiste lood, kolm versiooni eludest, mida ühendavad inimese igipõline üksindus, poolpime kass Tiitus ja teadmine, et me kõik unistame ja tahame saada õnnelikuks, aga õnnestub see vaid vähestel. Nii nagu elu isegi, on „Itku“ naiste lood valus-helged ja naljakadki.

VAT Teatri teises pooles tuleb kolm esietendust

VAT Teater üllatab hooaja teisel poolel kolme uuslavastsuega: "Kas kalad magavad"; "#kaotamindära" ning Tanel Saare lavastus, mis on inspireeritud filmist "Blow-up".

Vanemuine annab seitse muusikalikontserti ''Memory''

Juba neljateistkümnendat aastat tuuritavad säravad muusikaliartistid ja Vanemuise sümfooniaorkester mööda Eestit. Traditsiooniliselt toimuvad „Memory“ kontserdid nii Tartus, Pärnus, Tallinnas, Jõhvis kui Paides. Sel aastal 11. – 25. jaanuarini kokku seitse korda.

Kanuti Gildi SAALis esietendub Ruslan Stepanovi tantsulavastus ''Невесомость''

Ruslan Stepanov, kes on olnud pikemat aega tegev tantsija ja koreograafina nii Eestis kui Saksamaal, on viimaks jõudnud oma esimese sooloni. Tema 13. jaanuaril Kanuti Gildi SAALis esietenduv tantsulavastus kannab pealkirja “Невесомость” - kaaluta ehk selline mõtete kaaluta seisund, mis võib tekkida hetkel, mil kogeme igavust.

Muusikali ''Hüljatud'' lisaetendused müügil

Alates tänasest on müügil piletid muusikali “Hüljatud” lisaetendustele 12. aprillil ja 10. mail kell 19 Vanemuise suures majas.

Kreenholmi saarel esietenduv suurlavastus “Kremli ööbikud” räägib Jaak Joala vastuolulisest saatusest

Augustis 2018 esietendub Narvas Kreenholmi manufaktuuri hoovil Tartu Uue Teatri suvelavastus “Kremli ööbikud”. Lavastus räägib NSV Liidu mürisevast muusikatööstusest ning selle särava tähe Jaak Joala vastuolulisest saatusest.

Avatakse värskelt renoveeritud Vanemuise suur maja

1967. aasta 9. detsembril avati Vanemuise suur maja, mis asendas 1906. aastal avatud ja 1944. aastal sõjas hävinenud hoonet. Tänavu tähistab teatrimaja esimest juubelit ning avab peale kaks suve kestnud renoveerimist taas uksed 30. septembril 2017.

Vanemuise teatri ja STLi koostööprojekti EV100 teatrisarjas „Sajandi lugu“ ühendab veebiplatvorm Rändomoonium

Vanemuise teatri ja Sõltumatu Tantsu Lava koostööprojektile “Rännakud” EV100 teatrisarjas “Sajandi lugu” on avatud veebiplatvorm Rändomoonium, mis seob lavastusi ühises teekonnas keele ja kodumaa mõtteruumis.

Tartu Uus Teater kuulutas välja ühisrahastuskampaania teatrikeskuse loomiseks

Tartu Uus Teater avas eile keset Magasini tänavat toimunud pika laua peoga oma 10. hooaja ja kuulutas välja ühisrahastuse kampaania, mille toel on eesmärgiks osta välja Lai 37 teatrihoone, milles nad hetkel rentnikuna tegutsevad. Lisaks teatrihoone välja ostmisele on plaanis luua selle maja ümber etenduskunstide keskus ehk teatrikeskus.

Ülevaade SAAL Biennaal lavastustest

15. – 27. augustini toimub Tallinna erinevates etenduspaikades rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal. Kokku mängitakse 14 performance-lavastust ning kokku antakse üle 34 etenduse. Anname väikese ülevaate Biennaalil toimuvast, mida soovitame kindlasti vaatama minna.

Muusikali “Mamma Mia!” uus hooaeg nüüd müügil!

Alates tänasest on müügil muusikali “Mamma Mia!” uue hooaja etenduste piletid. Etendused toimuvad Tartus alates 30. septembrist, külalisetendused Tallinnas Nordea Kontserdimajas – 11. ja 12. novembril, 6. ja 7. jaanuaril, 7. ja 8. aprillil.

Vanemuine toob lavale Victor Hugo romaanil põhineva muusikali “Hüljatud”

Alain Boublil’i ja Claude-Michel Schönbergi muusikal HÜLJATUD esietendub 25. novembril Vanemuise teatris ja 8. detsembril 2017 Nordea Kontserdimajas.

Rahvusooperi tähtsündmusi septembris!

HOOAJA AVAFESTIVAL „ESTONIA TEATRILAAT“

3.–4. septembril 2016 Rahvusooperis EstoniaRahvusooper Estonia uus hooaeg algab sündmusterohke festivaliga teatrimaja ümber, kus tutvustatakse hooaja uudisteoseid ning teatraalseid tegevusi jagub kogu perele. 3.-4. septembrini toimuva teatrilaada esimene päev on pühendatud laulu- ja tantsukunstile: lavale astuvad rahvusooperi ja -balleti solistid, koor ning orkester ja kaasa teevad ka ooperi- ja balletisolistide tulevane põlvkond – noored lauljad ja tantsijad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning Tallinna Balletikoolist. Õhtul saab välilaval tasuta nautida suurejoonelist ooperi- ja balletigalat. 4. septembril kell 12-15 toimub teatrimaja ümber traditsiooniline teatrilaat, kus kontsertetendusel tutvustatakse hooaja uuslavastusi, müüakse teatripileteid, meeneid, kostüüme ja rekvisiite. Avatud on laste- ja spordiala ning kohvikud. Tule ja naudi head muusikat! Kogu laadaprogramm on külastajatele tasuta. 


UINUV KAUNITAR – Aime Leis 80!
15. septembril 2016

Päeval, mil sündis printsess Aurora, pani kuri haldjas Carabosse talle needuse: ühel päeval torkab printsess värtnaga sõrme ja sureb. Hea Sirelihaldjas pehmendab needust ja printsess vajub sajaks aastaks unne, millest suudab teda äratada vaid prints Désiré suudlus. Tšaikovski klassikaliselt kaunis muusika, Toomas Eduri uusredaktsioon Petipa koreograafiast ja Peter Docherty fantaasiaküllane kujundus teevad balletist imelise vaatemängu, mis rõõmustab kõiki maagia- ja muinasjutusõpru. Charles Perrault on paljude tuntud muinaslugude autor nagu näiteks „Tuhkatriinu“, „Punamütsike“ ja „Saabastega kass“. Balleti lõpustseenis astuvad lavale mitmed armastatud tegelased just nendest muinasjuttudest. „Uinuv kaunitar“ on Tšaikovski kolmest balletist üks armastatumaid, mistõttu on see paljude teatrite püsirepertuaaris tänaseni.






LENDAV HOLLANDLANE
Richard Wagneri romantiline ooper
Esietendus Rahvusooperis Estonia 22. septembril 2016

Dirigendid: Vello Pähn, Jüri Alperten, Kaspar Mänd
Lavastaja: Pamela Recinella(Itaalia)
Kunstnik: Yannis Thavoris(Suurbritannia)
Valguskunstnik: Matt Haskins(Suurbritannia)
Koreograaf: Daniel Kirspuu
Video: Apparati Effimeri (Itaalia)

Tormine merereis Riiast Londonisse ja Heinrich Heine jutustus igaveseks merd sõitma määratud kaptenist, kelle needuse suudab lunastada vaid truu naise tingimusteta armastus, andsid Wagnerile mõtte kirjutada ooper „Lendav hollandlane“. Tänaseks on sellest saanud helilooja üks populaarsemaid lavateoseid. „Hollandlane“ oli Wagneri neljas ooper ja esimene teos, millega ta astus sammukese lähemale muusikadraamale. Noor helilooja leidis kaptenis sugulashinge – kehtivaid reegleid muuta püüdva mehe, kes igatseb puhkust elumere lainetest.

Lavastaja Pamela Recinella, kunstnik Yannis Thavoris ning videokunstnike ühendus Apparati Effimeri on loonud Wagneri tormisest ja põnevast loost kaasaegse ning äärmiselt visuaalse lavastuse. Lavastaja Pamela Recinella: „Meie lavastuses on Hollandlane 1980. aastate egoistlik-kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildana ärimees. Tema olemust toidab vajadus end pidevalt ületada, millele järgneb patustamise pärast lunastuse otsimine. Kõik see mõjutab drastiliselt tema elu – ühest küljest soovib ta leida pääseteed ja samas põgeneda oma päästja eest, sest ta ei suuda pahedeta elada. Kui tema elust puuduks edev kuulsuse ja rikkuste tagaajamine, seisaks ta silmitsi igavuse, tülpimuse, elumõtte kadumise ja lõpuks isegi surmaga. Ooperi lõputu ja sihitu seilamise teema on metafooriks Hollandlase kaasaegsele tarbimisneedusele. Sentas ja tema kunstis usub ta leidvat ainsa võimaliku lunastuse. Kõik, mida Senta kehastab – nooruslikult naiivne usk kunsti ja loovusesse – jääb kapitalistliku ühiskonna labasuse ja tooruse rataste alla. Kas Hollandlane suudab Senta ainulaadset olemust kaitsta ja muuta enda pahed kireks vooruse vastu? Näib, et Hollandlasele on iga petlik pahe veenvam kui kunstiline tõde.“