Sinu otsing ei andnud tulemust.
Laadimine...
Lae uuesti
Ugalas võtavad võimust lillelapsed

Kinoteatri uus isiklik rekord: Murru 422/2 jõuab 300. etenduseni

Kinoteatri loodud audiorännak endises Murru vanglas, mis põhineb sealviibinud vangide, valvurite, ametnike ja lähedaste mälestustel, jõuab 19. augustil rekordilise teetähiseni. Etendus algusega kell 19.00, mis kannab järjekorranumbrit 300, on ühtlasi viimane, mis vanglas mängitakse.

Muusikali ''Once'' piletimüük on alanud!

Ugala teatris esietendub 26. jaanuaril 2019 muusikal „Once“, mille toob lavale Taago Tubin, muusikajuhid on Peeter Konovalov ja Andre Maaker. Peaosades astuvad üles Priit Võigemast ja Laura Kalle.

Tänasest on müügil ''Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola'' lisaetendused

Teist suve mängitava õpetliku lustimängu „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ piletid on tänaseks juba nii hästi müünud, et mängukavasse on lisatud kolm lisaetendust: 31. juulil, 1. ja 2. augustil, mis jäävad ka viimaseks võimaluseks lavastust näha. Kõik etendused toimuvad Koidula muuseumi aias.

Muusikali ''Hüljatud'' lisaetendused müügil

Alates tänasest on müügil piletid muusikali “Hüljatud” lisaetendustele 12. aprillil ja 10. mail kell 19 Vanemuise suures majas.

Kreenholmi saarel esietenduv suurlavastus “Kremli ööbikud” räägib Jaak Joala vastuolulisest saatusest

Augustis 2018 esietendub Narvas Kreenholmi manufaktuuri hoovil Tartu Uue Teatri suvelavastus “Kremli ööbikud”. Lavastus räägib NSV Liidu mürisevast muusikatööstusest ning selle särava tähe Jaak Joala vastuolulisest saatusest.

Avatakse värskelt renoveeritud Vanemuise suur maja

1967. aasta 9. detsembril avati Vanemuise suur maja, mis asendas 1906. aastal avatud ja 1944. aastal sõjas hävinenud hoonet. Tänavu tähistab teatrimaja esimest juubelit ning avab peale kaks suve kestnud renoveerimist taas uksed 30. septembril 2017.

Ülevaade SAAL Biennaal lavastustest

15. – 27. augustini toimub Tallinna erinevates etenduspaikades rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal. Kokku mängitakse 14 performance-lavastust ning kokku antakse üle 34 etenduse. Anname väikese ülevaate Biennaalil toimuvast, mida soovitame kindlasti vaatama minna.

Vanemuine toob lavale Victor Hugo romaanil põhineva muusikali “Hüljatud”

Alain Boublil’i ja Claude-Michel Schönbergi muusikal HÜLJATUD esietendub 25. novembril Vanemuise teatris ja 8. detsembril 2017 Nordea Kontserdimajas.

Ugalas võtavad võimust lillelapsed

EV 100 teatrisari „Sajandi lugu“ jõuab aina lähemale kaasajale. Veebruarikuu on pühendatud aastakümnele 1970–1980. Laupäeval, 3. veebruaril esietendub Ugala ja R.A.A.A.M-i koostöölavastus „Hipide revolutsioon”, mis võtab käsile 1970-ndad ja hipikultuuri. Venemaalt pärit lavastusmeeskonna on kokku pannud R.A.A.A.M-i eestvedaja Märt Meos, mängivad Ugala näitlejad.

Publiku ette jõuab hullumeelne reis 1970. aastatesse, mis räägib nõukogude Eesti hipidest, kes otsustavad minna kukutama kurjuse riiki – Nõukogude Liitu. Näidendi aluseks on Vladimir Wiedemanni autobiograafilised teosed „Maagide kool“ ja „Püha Kaljukitse radadel“, Tiibeti surnute raamat ning Eesti ja ülejäänud Nõukogude Liidu hipide mälestused. Lavakujunduses on oma koha leidnud 70ndate ajastule iseloomulikud kujunduselemendid, mööbel ning kostüümid, mis valdavalt pärinevadki sellest kümnendist. Lavastuses teeb kaasa peaaegu kogu Ugala trupp ning peaosalist Lennonit kehastab Ugala teatri loominguline juht Ott Aardam.

„Hipide revolutsiooni“ autor on üks tänapäeva Venemaa tunnustatumaid näitekirjanikke Mihhail Durnenkov. Lavastaja Juri Kvjatkovski on noorema põlvkonna vene lavastaja ja teatripedagoog, kes paistab silma väga omanäolise käekirjaga. Tema töid on korduvalt nomineeritud Kuldsele Maskile. Kunstnik Ksenia Peretruhhina on koostööd teinud paljude oluliste vene lavastajatega ning võitnud kunstnikuna Kuldse Maski auhinna. Kostüümid on loonud Aleksei Lobanov.

Lavastaja Juri Kvjatkovskile on subkultuurid ja underground-liikumised alati hingelähedased olnud, aga hipi-temaatikaga pole tal varasemat kokkupuudet. „Hipi-esteetika ei ole mulle lähedane, küll aga meeldib mulle selle aja muusika ja mõned selle ajastu filmid. Hipid on lillelapsed, mina olen sügavalt linnainimene. Selles loos on kõik hea loo osised olemas – see on justkui eepos, kus on protagonist ja antagonist ning kus tegelased püüdlevad vabaduse poole,“ selgitab ta.

On 1972. aasta. Woodstock on juba toimunud, biitlid on laiali läinud, kuid flower power valitseb ja läänemaailm võngub Veevalaja ajastu rütmis. Plaat-plaadilt ja teksapaari haaval imbub hipikultuur läbi raudse eesriide. Neil seal on kommuunid, meil siin sistema. Neil seal on Vietnami sõda, meil siin nõukogude kord. Neil seal on vaba eneseväljendus, meil siin KGB, miilits ja hulluarstid. Neil seal on LSD, meil siin plekieemaldi Sopals. Eestist pärit hipide psühhedeelsed rännakud viivad nii Kesk-Aasiasse kui ka sisekosmose kujuteldamatutesse soppidesse. Üks, mis oli, on ja jääb, on vägivallatu eesmärk jõuda totalitaarse režiimi südamesse ja purustada Nõukogude Liit.

Esietenduse eel avatakse Ugala teatrigaleriis ka kunstnik kiwa ja dokumentalist Terje Toomistu kureeritud fotovalik menukalt näituselt „Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground“. Ekspositsiooni on võimalik näha ka Rahvusooperis Estonia ja Vanemuise teatris toimuvatel kevadistel „Hipide revolutsiooni“ väljasõiduetendustel.