Kammermuusika õhtu - Bach. Brahms. Schnittke

Kava koondab kolm teost, mis esindavad viiuli ja klaveri duotraditsiooni erinevaid arenguetappe. Bachi sonaat peegeldab barokiajastu sonata da chiesa mudelit ja polüfoonilist tasakaalu instrumentide vahel. Brahmsi sonaat väljendab küpset romantilist vormi ja intensiivset väljenduslaadi. Schnittke süit pakub seevastu kaasaegset tõlgendust ajaloolistest žanritest. Üheskoos moodustavad need teosed kolmesajandi pikkuse kammermuusika panoraami — baroksest ülesehitusest postmodernse stiilimänguni.

J. S. Bach — Sonaat nr 3 viiulile ja klavessiinile E-duur, BWV 1016

Kolmas sonaat tsüklist BWV 1014–1019 kuulub sonata da chiesa tüüpi ja esitleb Bachi küpset duetto-stiili, kus viiul ja klavessiin toimivad võrdselt polüfoonilise tekstuuri kandjatena. Neljaosaline ülesehitus loob selge arhitektuuri ning aeglased osad paistavad silma süvenenud lüürikaga.

J. Brahms — Sonaat nr 3 viiulile ja klaverile d-moll, Op.108

Brahmsi viimane viiulsonaadi esindab dramaatilist pingestatust ja tihedat faktuuri. Neljaosaline tsükkel ühendab romantilise väljendusjõu rangelt läbimõeldud vormiloogikaga. Sisemine kontrast lüüriliste keskosade ja tormilise finaali vahel on hilise Brahmsi stiilile iseloomulik.

A. Schnittke — “Suite in the Old Style” (1972)

Neostilistlik teos, mis tõlgendab baroki ja klassitsismi vorme kaasaegses helikeeles. Läbikumav tekstuur, mänguline stiililine distants ja ajaloolised kujundid loovad kammerliku, teatrilise atmosfääri, mis on Schnittkele iseloomulik.