Bachi sünnipäev: Peter Spissky ja Tallinna Kammerorkester

21.03.2020 kell 19.00

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal

      J. S. Bachi 335. sünniaastapäev

Euroopa varajase muusika päev

21. märts on Johann Sebastian Bachi 335. sünniaastapäev ja Euroopa varajase muusika päev. Keskaeg ning baroki- ja renessansiajastu oli Euroopa kultuuriajaloo tõeline tärkamisaeg, mille vilju naudime praeguseni nii muusikas, kirjanduses, kunstis, arhitektuuris kui ka teaduses.  

Tallinna Kammerorkester tähistab neid tähtpäevi kireva barokikavaga, tuues publiku ette nii erksad tantsurütmid kui ka teatraalsed ooperiaariad Euroopa eri paigust. Kontserdil kõlab muusika, mille keskel J. S. Bach elas ja mis teda inspireeris. Orkestriga astuvad publiku ette oma ala tõelised meistrid: maailma ühe juhtiva barokkorkestri Concerto Copenhageni kontsertmeister, viiuldaja ja dirigent Peter Spissky ning Euroopas tuntud barokklaulja sopran Maria Valdmaa.

Peter Spissky on sukeldunud barokkmuusika ja -tantsu sügavaimatesse saladustesse, paralleelselt aktiivse interpreeditegevusega kaitses ta mõni aasta tagasi barokktantsu ja -viiulimängu teemal ka doktorikraadi. Maria Valdmaa teeb koostööd nimekate dirigentide, ansamblite ja orkestritega mitmel pole Euroopas. Haagi konservatooriumis muusikahariduse omandanud lauljanna on võitnud mitu auhinda Händeli konkursil Londonis ning II preemia barokklaulukonkursil Itaalias Vicenzas. Kriitikud on esile tõstnud tema hääle loomulikkust ja eriliselt värvirikast tämbrit.

Dirigent ja viiulivirtuoos Peter Spissky kirjeldab Tallinnas ettekandele tulevat meelierutavat ja vaheldusrikast kava järgmiselt: “Nimeka prantsuse ooperilooja André Campra muusika pakub võimaluse liikuda tantsusammul läbi kogu Euroopa: prantslased on elegantsed, hispaanlased ja itaallased kirglikud. Muide, armukese soovitab Campra leida Itaaliast, abikaasa aga Hispaaniast.

Johan Helmich Roman, keda on nimetatud ka Rootsi Händeliks, reisis mööda Euroopat ning omandas vilumuse kõigis omal aja moes olnud muusikastiilides. Ta olevat tantsinud nagu prantslane ja laulnud nagu itaallane, kuid seda kõike tugeva, ent võluva Rootsi aktsendiga. Saksa helilooja Georg Philipp Telemanni muusika viib kuulajad reisile Skandinaaviasse – oma muusikalises päevaraamatus “Vanad ja uued rahvad” kirjeldab ta, kuidas rootslaste ja taanlaste vanem põlvkond naudib rahulikku, tüünet elu, samal ajal kui noored galopeerivad rutakalt ringi. Tundub, et võrreldes 18. sajandiga ei ole praeguseks just palju muutunud. Ooperis “Haldjakuninganna” andub Henry Purcell Shakespeare’i lummavale võlumaailmale: kuuvalguses sillerdav võlumets on täis armunuid ning Cupido armunooltest ei jää puutumata ei inimesed, haldjad ega ka jumalad.

Itaallase Francesco Geminiani variatsioonitsükli “La Follia” aluseks on tema õpetaja Arcangelo Corelli viiulisonaat. Teos on truu oma pealkirjale (tlk ‘hullus, hullumeelsus’), arenedes suursugusest teemast virtuoosseks ja kirglikuks tantsuks.

Tantsumuusika vaheldub kontserdil värvikate barokiajastu ooperiaariatega. Need esitavad solistile väljakutse kehastuda Händeli kangelannadest kord õnnelikuks ja tantsisklevaks Poppeaks, siis hullumiseni raevukaks Alcinaks (Händeli ooperitest “Arippina” ja “Alcina”) või siis Vivaldi Ariannaks ooperist “Giustino”, kelle liigutav melanhooolia muutub võidukaks triumfiks. Vaid Vivaldi suudab soprani virtuoossed, koloratuursed passaažid nii võrratult ühendada viiulipartiiga.”