Donizetti ooper 'Anna Bolena' jõuab esimest korda Eesti publiku ette
12. novembril jõuab kontserdisarja "Muusika, mis väärib avastamist" raames esmakordselt Eesti publiku ette Gaetano Donizetti ooper „Anna Bolena“. Ooperit dirigeerib Arvo Volmer, nimiosas laulab Alisa Gitsba Helikon-Operast, teistes osades Pavlo Balakin, Oksana Volkova Valgevenest, Priit Volmer, Juhan Tralla, Helen Lokuta ja Mart Madiste.
Vähesed briti ajalootegelased on kannustanud loomeinimeste fantaasiat nii, nagu Henry VIII teine naine Anne Boleyn. Ooper on tõene ja liigutav lugu Henry VIII soosingust ja armastusest ilma jäänud kuninganna viimastest päevadest salasepitsustest kubisevas õukonnas. Ühtlasi on see Donizetti esimene Tudorite ajastut käsitlevast ooperitriloogiast. Pärast „Anna Bolenat“ valmisid „Maria Stuarda“ (1834) ning „Roberto Devereux“ (1837), mis sai nime kuninganna Elizabeth I armukese järgi. „Anna Bolena“ esietendust saatis menu ja Donizettile rahvusvahelise tuntuse toonud teos tõstis helilooja nime kahe itaalia ooperikuninga, Vincenzo Bellini ja Gioachino Rossini nimede kõrvale. Ooper vajus koos teiste bel canto meistriteostega unustusehõlma, kuni Maria Callase võimas hääl andis 1950ndatel neile uue elu. „Anna Bolena“ on hea näide donizettilikust bel cantost, mis laseb lauljatel demonstreerida oma võimekust.
„Anna Bolena“, mis jätkab rahvusooperi ooperite kontsertettekannete sarja, on kaheksateistkümnes kontserdilaval kõlav teos.
Vähesed briti ajalootegelased on kannustanud loomeinimeste fantaasiat nii, nagu Henry VIII teine naine Anne Boleyn. Ooper on tõene ja liigutav lugu Henry VIII soosingust ja armastusest ilma jäänud kuninganna viimastest päevadest salasepitsustest kubisevas õukonnas. Ühtlasi on see Donizetti esimene Tudorite ajastut käsitlevast ooperitriloogiast. Pärast „Anna Bolenat“ valmisid „Maria Stuarda“ (1834) ning „Roberto Devereux“ (1837), mis sai nime kuninganna Elizabeth I armukese järgi. „Anna Bolena“ esietendust saatis menu ja Donizettile rahvusvahelise tuntuse toonud teos tõstis helilooja nime kahe itaalia ooperikuninga, Vincenzo Bellini ja Gioachino Rossini nimede kõrvale. Ooper vajus koos teiste bel canto meistriteostega unustusehõlma, kuni Maria Callase võimas hääl andis 1950ndatel neile uue elu. „Anna Bolena“ on hea näide donizettilikust bel cantost, mis laseb lauljatel demonstreerida oma võimekust.
„Anna Bolena“, mis jätkab rahvusooperi ooperite kontsertettekannete sarja, on kaheksateistkümnes kontserdilaval kõlav teos.
Sinu otsing ei andnud tulemust.