Rahvusooperi Sümfooniakontsert

RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAKONTSERT

7. märtsil 2024 Estonia kontserdisaalis

Dirigent: Arvo Volmer
Rahvusooper Estonia koor ja orkester

Kava:
Jean Sibeliuse kuues sümfoonia d-moll op. 104
Francis Poulenci Stabat Mater

Rahvusooper Estonia orkestri esituses ja Arvo Volmeri dirigeerimisel tulevad sümfooniakontsertide sarjas ettekandele kõik Jean Sibeliuse sümfooniad.

Kuues sümfoonia d-moll op. 104 on Jean Sibeliuse üks mõistatuslikemaid sümfooniaid. Selles puudub teise ja viienda sümfoonia heroiline ning triumfeeriv emotsioon ja neljanda sümfoonia mõtlik süngus. Kuues näib kulgevat justkui mööda sädelevat, tasast ja müstilist helidemaastikku. „See sümfoonia meenutab mulle alati esimese lume lõhna“, on helilooja öelnud. Keelpillide ja flöötide kõrged helid põimuvad omavahel, maalides kuulajate ette kirkaid värve nagu lumelt tagasi veiklevad päikesekiired. Müstilisest värelusest tungivad esile rõõmupursked, mida tasakaalustavad ootamatult sisse põikavad tumedamad meeleolud.

Francis Poulenc (1899–1963) sündis Pariisis ja sai tuntuks juba noore heliloojana, millele aitas kaasa koostöö Vene balletitrupi ja Sergei Djagileviga. Prantsuse muusikateadlane Claude Rostand on iseloomustanud Francis Poulenci kui muusikut, kelles elavad kõrvu munk ja armunud keigar, talupoeg ning heasüdamlik ja õrn väänkael, kujundlikult rõhutades autori loomingu mitmekülgsust, milles kohtuvad nii tõsidus kui ka Pariisi muusikalilavade kergus.
Stabat Mater valmis Poulencil pärast tema hea sõbra, teatrikunstnik Christian Bérardi surma. Algselt hellitas ta mõtteid reekviemi kirjutamisest, kuid pärast palverännakut Rocamadouri, kus asus Musta Madonna kuju, valis ta inimlikuma ja mitte nii range Stabat Materi teksti. 13. sajandi luuletekst kujutab Neitsi Maarja valu risti jalamil, kus rippus Jeesus. Stabat Mater jõudis esmaettekandeni 1951. aastal Strasbourgi Festivalil.
Kuigi Stabat Mater on tõsine vaimulik teos, on Poulenc endale omaselt astunud mõnikord selle pühalikust karakterist välja, lastes muusikal kõneleda intiimsemas ja maisemas keeles. 
Poulenc on teose kohta öelnud: „Ma arvan, et mul on kolm head vaimulikku teost. Lühendagu need paari päeva võrra minu puhastustules põlemise aega, kui mul õnnestub põrgusse minemist vältida.“