DORA MIA - Kellele kuuluvad unenäod

Autor: Ott Aardam (Theatrum)

Lavastaja:  Maria Peterson (Theatrum)

Mängivad:
Indrek Sammul (Tallinna Linnateater)

Laura Peterson Aardam (Theatrum)

Ott Aardam (Theatrum)

Rebecca Arabella Kermes või Freya Aurora Ait

Ja üks päris elus Saaremaa hobune

Jah vastab tõele, juulis Saaremaal publiku ette toodud Suvelavastus murrab süsteemist välja ja tuleb mandrile. Tõesti isegi Saaremaa hobune Virsik armastab oma suvel alanud näitlejatööd nii, et jätab kõik teised hobused kaugele meretaha ja tuleb linna karjääri tegema.

Uues mängukohas Tallinnas, Põhjala tehases juba alates 11. Oktoobrist.

Vaata kuidas nad tulevad: https://www.youtube.com/watch?v=eFuEfqsibd4

Dora-Mia on vaimukas ja pööreterohke tänapäevane lugu, mis haarab kuulaja kaasa ning paneb

mõtlema maailma üle, kuhu me tüürime või kus me äkki juba kohal oleme. Rakvere Teatri

näidendivõistlusel saavutas lavastuse aluseks olev Ott Aardami näidend auhinnalise II-III koha.

Teatrikriitikud ja publik on öelnud:

Kas mitte saatanat ei kujutatagi tihti naeratavana?

Kerkib mitu moraalset dilemmat, millest suurim: kas on õige teiste elu mõjutada ja painutada enda soovide järgi? Mis on hullem: kas teha seda oma elukaaslasele või kui seda tehakse võõrastele nende unenägudega manipuleerides? Ja kui oled manipuleerinud võõraste und, siis ehk oled seda teinud ka oma naisele, et ta sinuga maale koliks?

Peen psühholoogiline mäng meisterosatäitjatelt, kellest üks on lisaks näidendi kirjutanud nii, et selle tegelaste valikute jälgimine paneb iseendagi elu ja otsuste üle järele mõtlema. Tihti oleme armastuse nimel valmis end painutama, aga kas ikka peaks ja kui jätkusuutlik see suhtele on, kui me ei ole valmis valitud rajalt tagasi pöörduma või hoopis kolmandas suunas liikuma? Keda me üldse selles rahaahnes ühiskonnas ja tänapäeva megakiire tehnoloogilise arengu ajal enam usaldada saame? Kas kõige eest pakku jooksmine on lahendus? Huvitavaid ja olulisi küsimusi kaasa- ja järelemõtlemiseks on rohkem kui ühes tavalises draamas.

Pidevalt elektritki õhus hoides, sest alguse mehe-naise vaheline suhtepinge läheb tasapisi üle külalise majja toodud paineks. Kogu aeg on kellelgi laval ebamugav olla, kuigi sinna on tuldud vastupidise eesmärgiga. Ehedalt mängitakse teineteisele ja vajaduse korral ei kardeta olla ka seljaga vaataja poole – sellega võidetakse kamaluga ehedust juurde.

Kõik kolm tegelaskuju (Laura Peterson, Ott Aardam ja Indrek Sammul) toovad lavale erineva energia.

Ka loodud rollid on hinnatud näitlejate tasemel. Kõik kolm toovad küüni erineva energia. Laura Peterson-Aardami tegelane on frustreeritud ning valab mängulises mõttes südantlõhestavalt julgelt (oma mehe ees) selle kõik ka heinasele küünipõrandale. Üks eriti valuline misanstseen on selline, mis lõikab sügavale iga vaataja hinge. Tunded ja särin, isegi negatiivse alatooniga, on nii ehedad, kui olla saab.

Danzumees, EPL 26.08: https://epl.delfi.ee/artikkel/120398655/arvustus-dora-mia-naeratav-saatan-ja-hobune-kes-ei-tule-kordagi-rollist-valja

Lavastus, Dora-Mia räägib loo perekonnast, kes püüdis põgeneda digitaliseeruva ühiskonna ja tsivilisatsiooni eest põlislaande ning on püüdnud hakkama saada ilma kõigi tänapäevaste hüvedeta. Siiski selgub, et tagasi metsa minek polegi nii lihtne, sest puudel on kuri komme sind mitte vastu kallistada.

Kummalisel kombel püüab digitaliseeruv tsivilisatsioon tulla neile järele paika, kus lähim autoga

läbitav tee jääb kolmekümne kilomeetri kaugusele. Just siis, kui usk on kõige napim, väsimus kõige suurem ja üksmeel kõige väiksem. Argipäeva raskused seavad lapsevanemad valikute ette. Loo käigus hakkab selguma ohtlikke seiku, mis neid minevikus linnas elades on tabanud ning metsakolimist põhjustanud, kuni näidendi kulminatsioonis saabub laande külaline välismaailmast ja suured saladused avanevad.

Lavastus Dora- Mia on tänase maailma hea reflektsioon info ülekülluses ja tehisaru vaimustuses

tehtud valikutest ning potensiaalselt valitsevatest ohtudest. Lavastuse tekst on psühholoogiliselt täpne ja toob reljeefselt esile inimloomuse oskuse müüa endale kõike, mis kohanemiseks parajasti vajalik on. Samas koorub lihtne tõdemus, mis tuletab vaatajale meelde, et armastus võiks olla kõige all sest selle puudumisel näeme, kuidas inimene tasapisi, kuid järjekindlalt väsib ja tühjeneb.

Täpne, puudutav, põnev ja läbinisti inimlik käsitlus mõnusa annuse huumoriga ja ootamatute

pööretega.

Kunstnik:  Andri Luup (Theatrum)
Kujundus: Lennart Pihl
Fotograag: Kalev Lilleorg
Videograafid. Valmar Voolaid ja Jarmo Liivak

Produtsent: Karl Kermes POINT Productions