Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu.

Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu

Urmas Sisask (09.09.1960–17.12.2022) oli maailmatasemel helilooja, kes kontrastina oma imeilusatele muusikateostele käitus tavaelus ettearvamatu triksterina, pälvides sellega tihtipeale kõõrdpilke ja mittemõistmist. Kooliajal vabandati andeka murelapse tempe tõdemusega, et ka Beethoven tegi ju pulli. Sisask ei lasknud ennast teiste inimeste arvamusest suurt mõjutada, sest tema toimetas tunduvalt kõrgemates sfäärides – juba varasest noorusest harrastas ta astraalrännakuid, mis viisid teda universumi kaugetesse nurkadesse ja võõrastele planeetidele, kust Sisaskist sai sealsete olevuste jaoks kallis ja oodatud külaline või isegi omainimene.

Sisask on öelnud, et igatsus jumaliku ja igavikulisuse järele kumab läbi kogu tema olemusest ja loomingust. Üleüldse peab ta oma muusika autoriks kosmost, mitte iseennast. „Kui inimesed vaataksid kasvõi korragi tähistaevast, siis nad tunneksid, et igasugune kurjus ja sõjad muutuvad mõttetuks.”

Urmas Sisask on teadaolevalt ainuke astromuusik, ühendades endas kaks kirge – muusika ja astronoomia. 1995. aastal avas ta Jäneda mõisas ainulaadse muusikatähetorni, kus toimuvad tänaseni kontserdid ja ekskursioonid.

Reeda Tootsi lavastus „Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu” toob publiku ette dokumentaalse fantaasia helilooja lapsepõlvest kuni elu päris viimaste kuudeni. Urmas Sisaski rollis astub üles Draamateatri näitleja Christopher Rajaveer, kõiki teisi rolle jagavad omavahel Garmen Tabor, Kristiin Räägel, Risto Vaidla ning Miika Pihlak.

Lavastuse aluseks oleva näidendi on kirjutanud Kristiina Jalasto-Kallas, kunstnik on Karmo Mende, valguskujunduse teeb Emil Kallas. Produtsendid Enno Must ja Elo Kallas.

Esietendus Pullitalliteatris 26. juunil.