Aleksandr Vassiljevi Fond esitleb: ''Fashion in Bloom. Lillemotiivid moes''

 

Lilled ja mood on olnud lahutamatult seotud sajandeid. Lilled on inspireerinud rätsepaid, tikandimeistreid ja juveliire ning olnud eriti olulised 18.–19. sajandi rokokoo, neoklassitsismi, romantismi ja viktoriaanliku moe ajastul.

Tol ajal kasutati lillemotiive laialdaselt rõivaste kangastes, tikandites ning aksessuaarides nagu käekotid, vihmavarjud ja sallid.

​

19. sajandil muutus oluliseks kunstlillede tootmine, kuid roheliste toonide saamiseks kasutati ohtlikke arseenipõhiseid värve, mis kahjustasid tööliste tervist. Hiljem, pärast 1857. aastat, tõid aniliinvärvid moemaailma ohutumad ja mitmekesisemad värvilahendused.

​

20. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses tõi juugendstiil kaasa pastelsed ja looduslikud lillemotiivid, eriti hinnati iiriseid, krüsanteeme ja moone. 1920.–1930. aastatel Art Deco ajastul muutusid lillemotiivid geomeetrilisemaks ja stiliseeritumaks – populaarsed olid roosid, karikakrad ja kalla-liiliad.

​

Pärast Teist maailmasõda tõusid esile uuesti romantilised lillemustrid, eriti roosid ja maikellukesed. 1960.–1970. aastatel tõi hipikultuur lillemotiivid taas noortemoodi, eriti karikakrad kui „laste lilled“. Hiljem, 1980. aastatel, muutusid lillevärvid erksaks ja kunstlikuks ning 1990. aastatel taandus lillemood minimalistliku ja valge esteetika ees.

​

Kogu ajaloo vältel on lilled jäänud moe oluliseks inspiratsiooniks, sümboliseerides ilu, naiselikkust ja looduse pidevat mõju disainile.