Burkina Azza

Festival Orient esitleb:

R 19. juuni 2026 kell 19
Jämaja kirik, Torgu Kuningriik, Saaremaa
BURKINA AZZA

Burkina Faso arhailiste muusikatraditsioonide elushoidjad on griot’d, keda sageli nimetatakse rahvapärimuse elavaks arhiiviks. Need on Lääne-Aafrika omamoodi ränd-trubaduurid, lugulaulude vestjad, ja veelgi enam – nad jutustavad ka ürikutesse tallemata ajalugu. Üks selle traditsiooni ehedamaid esindajaid on ansambel “Burkina Azza”, kelle nimi tähendabki Burkina Faso loodeosas kõneldavas bobo keeles Burkina griot’d.

Ansambli moodustavad Koita perekonna neli venda. Nad pärinevad Djibasso piirkonna löökpillimängijate suguvõsast, kelle muusikalised oskused on kandunud üle isalt pojale läbi 26 (!) põlvkonna. Vendade kõige olulisemateks pillideks on balafonid – põhimõtteliselt on tegemist ksülofonidega, mille resonaatoritena kasutatakse kõrvitsa-sarnase taime kuivanud kestasid. Keerulise polürütmilise pulsi annavad muusikale trummid, kõige sagedamini bendré-trummid. Ka need pillid on valmistatud kuivatatud kõrvitsast, mille ülaosa ära lõigatud ning kaetud kitse- või lambanahaga.

Kui “Burkina Azza” esitatava muusika põhiosa moodustab eksootiliste löökpillide ülimalt atraktiivne tulevärk, siis poeetilisemat osa kannab bobo-keelne laul.

Sugugi vähetähtis pole ka ansambli ülimalt akrobaatiline esinemisstiil, mida võib kohati vaadelda lausa kui tsirkusenumbreid, kusjuures muusikalisele poolele ei tehta pisemaidki järeleandmisi.

Festivali Orient huviorbiiti ei sattunud “Burkina Azza” tänasele päevale omasel tavapärasel moel: artistiagentuuri poolt festivalile saadetud klantspiltidega reklaamvoldikud, e-kirjad, koduleht, demo-plaadid, Spotify jne. Ei… antud juhul avastasid Oriendi korraldajad ansambli juhuslikult, rännates läbi Lääne-Aafrika metsikute piirkondade. Tegelikult oli “Burkina Azza” Eestisse kutsumine ideena õhus juba eelmisel aastal, kuid tollal sai takistuseks Schengeni viisaruumi range reeglistik.