FANTAASIA Mustjala festival 2026

FANTAASIA Mustjala festival 2026

K 01.07.2026 • 19:00Kuressaare Kultuurikeskus

Kolmapäev, 1. juuli 2026 kell 19 Kuressaare kultuurikeskus, Saaremaa

FANTAASIA

Noémi Győri - flööt (Ungari)
Maksim Štšura - klaver

Kava:

Claude Debussy (1862-1918) - "L’après-midi d’un faune" ("Fauni pärastlõuna") flöödile ja klaverile (1894)

Jules Mouquet (1867-1946) - Sonaat flöödile ja klaverile "La flûte de Pan" op 15
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) -  Fantaasia d-moll K 397
Max Meyer-Olbersleben (1850-1927) - "Fantaisie-Sonate" flöödile ja klaverile op 17

Franz Doppler (1821-1883) - “Fantasie Pastorale Hongroise” („Ungari pastoraalne fantaasia“) flöödile ja klaverile op 26

Kontserti toetab Liszti Instituut - Ungari Kultuuri Keskus Tallinn

 

Flöödivirtuoos Noémi Győri lummab erakordse sisendusjõu ja musikaalsusega. Tema meisterlik mäng tõstab kuulajad imelistesse helisfääridesse ja teeb siiralt õnnelikuks. Koos pianist Maksim Štšuraga demonstreerivad nad täiuslikku ansamblitunnetust ja kadestamisväärset teineteisemõistmist.

Prantsuse helilooja Claude Debussy (1862-1918) on tuntud kui esimene impressionist muusikas, kuigi ta ise ei olnud selle tiitliga nõus. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse üks mõjukamaid heliloojaid sündis lihtsas ja väheste kultuuriliste seostega perekonnas. Kuid noormees näitas üles erakordset muusikalist andekust ja temast sai juba 10-aastasena kuulsa Conservatoire de Paris´ õpilane. Teda huvitasid eelkõige heliloomingu uued teerajad. Küpse ja isikupärase helikeele väljatöötamiseks kulus palju aastaid. Debussy oli juba pea 40-aastane, kui saavutas 1902. aastal ooperiga Pelléas et Mélisande rahvusvahelise kuulsuse. Tema orkestriteoste hulka kuuluvad Prélude à l'après-midi d'un faune, Nocturnes ja Images, mis valmisid suurel määral reaktsioonina Wagneri ja saksa muusikatraditsiooni vastu. Ta pidas klassikalist sümfooniat iganenuks ja otsis alternatiivi oma "sümfoonilistes visandites" La mer. Elu lõpuaastatel keskendus Debussy kammermuusikale, luues kuuest kavandatud sonaadist kolm erinevatele pillidele. Debussy sai mõjutusi vene ja Kaug-Ida muusikast ning Chopini loomingust. Ta arendas välja oma harmoonia- ja orkestrivärvide stiili, mida algul naeruvääristati ja pilgati, et siis hiljem innukalt matkida ja imetleda. Tema teosed on mõjutanud Béla Bartókit, Igor Stravinskit, George Gershwini, Olivier Messiaeni ning jazzpianistist heliloojat Bill Evansit.

Jules Mouquet (1867-1946) õppis Pariisi konservatooriumis Théodore Dubois' ja Xavier Leroux' juures. Ta oli edukas kompositsioonikonkurssidel, võites 1896. aastal kantaadiga „Mélusine“ maineka Prix de Rome, 1905 Prix Trémont ja 1907 Prix Chartier. Mouquet sai 1913. aastal Pariisi konservatooriumi harmooniaprofessoriks ja õpetas seal 14 aastat. Üks tema silmapaistvamaid õpilasi oli Léo-Pol Morin. Mouquet'i peamised muusikalised mõjutajad olid hilisromantismi heliloojad ja impressionistid. 1906. aastal loodud ja antiikmütoloogial põhinev Sonaat op 15 „La Flûte de Pan“ on üks tema tuntumaid teoseid.

Wolfgang Amadeus Mozart sündis Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli seitse last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba viieaastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ja kuueaastaselt hakkas esinema kontserdireisidel Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. 1765. aastal Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 11-aastaselt esimese ooperi. 1769. aastal asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi 
peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna 
muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.

1781. aastal lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi. Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Viimasel kümnel eluaastal komponeeris helilooja suurema osa oma tuntumatest ooperitest, sümfooniatest ja klaverikontsertidest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. 

Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 kataloogitud muusikateose, sh 13 ooperit. Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 17 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu pooleli jäänud reekviem 
(lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on 41, lisaks ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks 
keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. Peter Shaffer on kirjutanud Mozartist näidendi "Amadeus" (1979), mille põhjal valmis režissöör Miloš Formanil 1984. aastal samanimeline mängufilm.
 

Max Meyer-Olbersleben (1850-1927) oli saksa helilooja ja pianist. Ta õppis Weimari orkestrikoolis Carl Müllerhartungi ja Franz Liszti ning Müncheni konservatooriumis Josef Rheinbergeri, Franz Wüllneri ja Peter Corneliuse käe all. Pärast kooli lõpetamist sai temast Weimari klaveri- ja teooriaprofessor. Hiljem oli ta kontrapunkti ja kompositsiooni professor Baieri  Riiklikus konservatooriumis Würzburgis ning selle direktor aastatel 1907–1920. Lisaks oli ta Würzburgi vürst-piiskopi õukonna kapellmeister. Meyer-Olberleben sai tuntuks eelkõige laulude ja kooriteoste loojana.

Franz Doppler (1821-1883) oli flöödivirtuoos ja helilooja, keda tuntakse peamiselt flöödimuusika poolest. 1870. aastal loodud “Fantasie Pastorale Hongroise” op 26 on üks enim esitatud Doppleri teoseid, mis võlub tundlike ungaripäraste meloodiate ja sillerdavalt virtuoosse flöödipartiiga.

 

Noémi Győri on esinenud solisti kui kammermuusikuna 28 riigi mainekatel rahvusvahelistel festivalidel: Grachten Festival Amsterdamis, Midis-Minimes Belgias, Kuhmo festival Soomes, Oxfordi kammermuusikafestival, Budapesti kevadfestival, Café Budapest Festival, Saariaho festival Haagis, Elisso Virsaladze festival Gruusias jt. Solistina on ta teinud koostööd muu hulgas Luxembourg Academy Chamber Orchestra, Orchestre Dijon Bourgogne’i, Ungari Rahvusliku Filharmoonia Kammerorkestri, Amadinda löökpilliansambli, Orchester Jakobsplatz Müncheni, Georgian Sinfonietta, Krakówi Akadeemia orkestri, Miskolci Sümfooniaorkestri, Danube Symphony Orchestra, Mendelssohni Kammerorkestri, Danubia Orchestra Óbuda, Nottingham Philharmonic Orchestra ning IKZE Ensemble’iga.

Lisaks arvukatele soolokontsertidele on ta esinenud külalismuusikuna orkestrites, sealhulgas BBC Philharmonics ja Viini Filharmoonikute koosseisus Viini Riigiooperis, kus ta on osalenud ainulaadsetes projektides, näiteks Aribert Reimanni ooperi „Medea“ maailmaesiettekandes. Alates 2008. aastast on ta Orchester Jakobsplatz Müncheni flöödirühma kontsertmeister ning on olnud külaliskontsertmeister Georgian Sinfoniettas ja Ungari Rahvusliku Filharmoonia Kammerorkestris. 

Noémi Győri nimetati Kuningliku Põhja Muusikakolledži (Royal Northern College of Music) flöödi eriala dotsendiks (Associate Tutor in Flute), olles üks selle maineka õppeasutuse noorimaid õppejõude. Ta tegutseb ka RNCM-i rahvusvahelise saadikuna ning juhib noorteosakonnas oma flöödiklassi. Ta on andnud meistrikursusi Royal Irish Academy of Music’is, Bard College’is New Yorgis, Dijoni konservatooriumis, Bourgogne’i kõrgemas muusikaõppe keskuses, Busani muusika- ja kunstikõrgkoolis Lõuna-Koreas, Béla Bartóki ja Weineri konservatooriumides Budapestis ning Tbilisi konservatooriumis Gruusias. Ta on töötanud flöödiõpetajana Bozsoki muusikalaagris Ungaris, Beigangi rahvusvahelisel muusikafestivalil Taiwanis ja Artesono rahvusvahelisel orkestrikursusel Šveitsis ning viinud läbi populaarseid töötubasid Miyazawa Flutes’i jaoks Saksamaal. 2013. aastal kutsuti ta Erasmus-professorina Bergeni Griegi Akadeemiasse Norras ning 2017. aastal andis ta meistrikursusi Londoni Junior Royal Academy of Music’is ja Victoria Ülikoolis Kanadas.
 

2006. ja 2009. aastal pälvis Noémi Artisjus Music Foundation’i esitajapreemia ungari nüüdismuusika silmapaistvate tõlgenduste eest. Aastatel 2004–2009 oli ta Budapesti kõrgelt hinnatud IKZE nüüdismuusika festivali kaasasutaja ja kunstiline juht. Ta on pälvinud stipendiume mitmetelt väljapaistvatelt institutsioonidelt, sealhulgas DAAD (Saksamaa), Brannen-Cooper Fund (USA) ja Stiftung der Rotarier (Saksamaa).
 

Noémi on salvestanud ORF-ile, Deutschlandfunkile, BRF-ile, BBC-le, WQXR New Yorkile, Gruusia Raadiole, Ungari Raadiole, Hungarotonile, Arte’le ja Mezzole. Tema debüütplaat koos kitarrist Katalin Koltaiga ilmus 2011. aastal plaadifirma Hungaroton alt ning sisaldab Antonio Nava 19. sajandi Milano flöödi- ja kitarrimuusika esmasalvestusi. Järgnev album Schuberti, Reinecke ja Francki sonaatidega, salvestatud koos pianist Katalin Csillaghiga, ilmus Hungarotoni vahendusel 2016. aasta novembris. Tema „Classical flute and guitar collection“ – Haydni ja Mozarti klahvpilliteoste seaded flöödile ja kitarrile koostöös Katalin Koltaiga – on alates 2017. aasta jaanuarist ilmunud kirjastuses Doblinger (Austria).
 

Noémi lõpetas 2007. aastal kiitusega Budapesti Liszti Muusikaakadeemia (professor Henrik Prőhle) ning jätkas õpinguid Viini Muusika- ja Etenduskunstide Ülikoolis (professor Barbara Gisler-Haase) ja Müncheni Muusika- ja Teatrikõrgkoolis (professor András Adorján). Ta on täiendanud end meistrikursustel, mida on juhendanud Aurèle Nicolet, Pierre-Yves Artaud, Marina Piccinini, Paul Meisen, William Bennett ja Michael M. Kofler, ning veetnud Erasmus-programmi raames ühe semestri Sibeliuse Akadeemias Petri Alanko juhendamisel.
 

Noémi on Miyazawa Flutes’i artist. Ta mängib 14-karaadisest kullast LaFin huulikuga, mille on talle võimaldanud Solti Fond, ning 14-karaadisest kullast Miyazawa Boston flöödil, mille soetamist toetas Philip Loubseri Fond.
 

„Silmapaistev tehniline meisterlikkus, mida saadab liigutav tundlikkus.“

Le Bien Public

 

Maksim Štšura on Eesti pianist, helilooja ja muusikateadlane. Ta on omandanud bakalaureuse-kraadi cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis ning magistrikraadi ja artisti diplomi Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis (Royal College of Music) prof Gordon Fergus-Thompsoni klaveriklassis. Aastal 2020 kaitses Maksim RCM’is doktoritööd teemal „Translating Twenty-First-Century Orchestral Scores for the Piano: Transcription, Reduction and Performability“. Alates 2020. aasta septembrist töötab Maksim kammermuusika, klaveri ja muusikaajaloo lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
 

Aastatel 2022–23 oli ta Kultuuriministeeriumi rahastatud projekti "Mart Saare klaveriprelüüdide performatiivne tervikkäsitlus" vastutav täitja.

Maksim on esinenud Eestis, Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Hollandis, Mehhikos ning paljudes Suurbritannia kontserdisaalides. Ta on teinud solistina koostööd paljude orkestrite ja dirigentidega: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusooperi Sümfooniaorkester, EMTA Sümfooniaorkester, Narva Linnaorkester,  Vello Pähn, Nikolai Aleksejev, Paul Mägi, Jüri Alperten, Aleksandr Titov, Anatoli Štšura, Mihhail Gerts, Risto Joost. Ta on esinenud mitmetel festivalidel, näiteks Deal, St Magnus ja Brighton Festival Inglismaal, Järvi festival Pärnus, Rahvusvaheline Mravinski-nimeline Muusikafestival Narvas ning “KLAVER”, “Virmalised”, “Beethoven–250” ja Eesti Muusika Nädal Tallinnas.

 

Maksim on pälvinud tunnustust paljudel konkurssidel, sh I preemia Rahvusvahelisel Chopini-nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas (2000) ja I preemia VII Eesti pianistide konkursil (2008). Samuti on ta 2013. aasta Suurbritannia Kolledžitevahelise Beethoveni konkursi võitja. 2021. aastal pälvis Maksim Eesti Kultuurkapitali aastapreemia kõrgetasemelise rahvusvahelise kontserttegevuse eest solisti ja kammermuusikuna.
 

Aastal 2012 moodustatud Foyle–Štšura Duo võitis 2015. aastal Salieri–Zinetti rahvusvahelise kammermuusika konkursi ja Euroopa Beethoveni Klaverühingu duode konkursi. Muusikud on esinenud Amsterdami Concertgebouw`s ja Wigmore Hall`is Londonis, samuti Cervantino festivalil Mehhikos ning New Yorgi kammermuusika festivalil. 2018–19 hooajal ilmusid duo debüütplaadid: The Great War Centenary Hollandi plaadifirmaga Challenge Records ja Penderecki ning Lutosławski viiuli ja klaveri koguteosed Suurbritannia plaadifirmaga Delphian Records. 2020.–2022. hooajal salvestas Challenge Records kolm plaati kõikide Beethoveni viiulisonaatidega. Lindistused on saanud kriitikute heakskiidu sellistes väljaannetes nagu BBC Music Magazine, Gramophone ja Muusika.

Mustjala festivali korraldajad: MTÜ Loovüksus ja Mustjala osavald, Kalle Kolter 
Kunstiline juht on Aare Tammesalu

Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital, Saaremaa vald, fond Vöimalus, Liszti Instituut - Ungari Kultuuri Keskus Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint, Mustjala käsitöösahver, Mustjala rahvamaja, Mustjala kool, Nasva rahvamaja, Kihelkonna kirikumuusika päevad 

Artistid sõidutab kohale Škoda (Warma Auto, Kuressaare)
Uksed avatakse kell 18:30

Rohkem infot: mustjalafestival.ee

Korraldaja:
Loovüksus MTÜ
Registrikood: 80338256
E-post: aare@tammesalu.com
Telefon: +3725162480


  

Hinnainfo

Piletite hinnad on kuvatud koos teenustasudega. Võimalike teenustasude kohta loe lähemalt siit!

Täispilet  17 €
Pensionär 13 €
Õpilane 10 €
Vanusepiirang: Soovitav alates 7. eluaastast

Eelkooliealistele lastele (kuni 6 aastat k.a.) on sissepääs tasuta, kui istuvad saatja süles ja eraldi istekohta ei vaja

Hilinejaid saali ei lubata!

Toimumiskoht

Kuressaare KultuurikeskusTallinna tn. 6, Kuressaare, Saaremaa
Ava kaardirakenduses

Korraldaja

Kuressaare Kultuurivara
Reg. nr: 75027962
Tallinna 6, Kuressaare, 93819, Saaremaainfo@kultuurivara.ee