Kammerkuld. Beethoven. Schumann. Brahms (Saue)

Beethoven, Schumann ja Brahms moodustavad justkui muusikalise sugupuu, kus igaüks jätkab eelkäija vaimset pärandit, arendades seda oma ajastu ja isikliku stiili võtmes. Kammermuusikat nägid nad kõik kui intiimset kunstivormi, suhtlust muusikute endi ning muusikute ja kuulaja vahel.

TULEKAHJU KRAHVI PALEES

Just tulekahju, mis hävitas Ludwig van Beethoveni hea sõbra ja toetaja krahv Andrei Razumovski palee, suunas helilooja mõtted tšellosonaatide op.102 kirjutamisele. Beethoven veetis 1815.aasta suve koos Erdödy perekonnaga Viini eeslinnas Jedlersees, kus Razumovski paleed tabanud tulekahju tõttu peatus ajutiselt ka krahvi teenistuses olev tšellist Joseph Linke. Beethoveni tihe kontakt tšellistiga andis inspiratsiooni tšellosonaatide komponeerimiseks.

KLAVER ON KUNINGAS!

Robert Schumanni Klaverikvintett on romantilise kammermuusika üks kõige säravamaid teoseid, pakkudes nii muusikalise sügavuse otsinguid kui lihtsat rõõmu ansamblimängust. Kvintett on kirjutatud klaverile ja keelpillikvartetile, kus klaveri erakordselt virtuoossel partii on väga oluline roll, kuid keelpillid ei jää sugugi taustale - kõik hääled on iseseisvad ja väljendusrikkad.

KAMMERMUUSIKA PÄRL

Johannes Brahmsi Sonaat vioolale ja klaverile, mille helilooja kirjutas elu lõpul, on tundeline ja rikkalik, täis sisemist emotsiooni ja tarkust, olles justkui tähendusrikas vestlus kahe võrdväärse partneri, kahe mõtleva inimese vahel.

T 04.11 kell 18:30 Saue Kontserdisaal

K 05.11 kell 19:00 Tallinna Raekoda

R 07.11 kell 19:00 Vändra Lüdigi saal

KAMMERKULD

BEETHOVEN. SCHUMANN. BRAHMS.

Peeter Margus, viiul

Miina Laanesaar, viiul

Helena Altmanis, vioola

Andreas Lend, tšello

Maila Laidna, klaver

Johannes Brahms              Sonaat vioolale ja klaverile op.120 nr.1 f-moll

Ludwig van Beethoven       Sonaat tšellole ja klaverile op.102 nr.4 C-duur

Robert Schumann              Klaverikvintett op.44 Es-duur

Peeter Margus omandas bakalaureusekraadi 2019. aastal Helsinki Sibeliuse Akadeemias ja magistrikraadi cum laude 2022. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Mari Tampere-Bezrodny õpilasena.
Alates aastast 2022 töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias nooremteadurina ning omandab doktorikraadi. Juunist 2023 on Peeter Margus Eesti Sinfonietta kontsertmeister.

Miina Laanesaar lõpetas bakalaureuseõppe Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aastal 2012 professor Tõnu Reimanni ja Sigrid Kuulmanni juhendamisel ning magistriõppe cum laude prof Reimanni juures aastal 2016.

Aastast 2014 töötab Miina Laanesaar Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris.

Helena Altmanis lõpetas 2005. aastal  bakalaureuseõppe ning 2011. aastal magistriõpingud  Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias Viljar Kuuse vioolaklassis. Aastatel 2003-2007 töötas Helena Altmanis Rahvusooper „Estonia“ sümfooniaorkestris, alates 2006. aastast töötab Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning osaleb aktiivselt erinevate Eesti orkestrite ja kammerkoosseisude töös. Helena Altmanis on Eesti Sinfonietta vioolarühma kontsertmeister.

Andreas Lend omandas magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Peeter Paemurru klassis.  Aastatel 2006-2016 töötas Andreas Lend Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris.

Käesoleval ajal on ta tšellorühma kontsertmeister Rahvusooper Estonia orkestris, mängib keelpillikvartetis Prezioso, ansamblis Estonian Cello Ensemble ja on Eesti Sinfonietta alaline liige.

Maila Laidna on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri klaveri ja kammermuusika erialal cum laude, õpetajaks Tanel Joamets ja prof Matti Reimann. Praegu õpib ta EMTA kammeransambli doktorantuuris, juhendajateks prof Matti Reimann, Mati Mikalai ja prof Kristel Pappel.