Kai Kallastu (sopran), Ingmar Simson-Valtin (viiul), Andrus Kallastu (elektroonika) / Suveaaria. Kunstide süntees @Raamid

Suveaaria 2026. Kunstide süntees

@RAAMID 7

L 1.8.2026 kell 20 Pärnu Eliisabeti kirik 

 

SOPRAN+VIIUL JA ELEKTROONIKA

Kai Kallastu (sopran), Ingmar Simson-Valtin (viiul), Andrus Kallastu (elektroonika)

Kavas Bansal, Kallastu, Nono, Saariaho

 

Projekt Sopran ja elektroonika sai alguse 2008. aastal, kui Pärnu Ooper hakkas otsima teatraalse lisaväärtusega repertuaari sopranile ja kuni 8-kanalilisele kas eelsalvestatud või laivelektroonikale. Sellest ajast peale on erinevate kontserdiprojektide raames ette kantud mitukümmend teost. Projekti sisulise tõuke kohta on projekti vedav Kai Kallastu öelnud: "Elektroonikaga teosed on minu jaoks huvitavad, sest nad loovad suure, justkui helidega "täidetud" ruumi. Tihti on need teosed ka sisuliselt suurvormid. See ei ole pelgalt kammermuusika, see on maailma muusika kõige laiemas mõttes, milles kasutatakse nii mürahelisid kui ka inimhäält selle mikroskoopilistel piiridel."

 

Kontserdil kõlavad ameerika helilooja Juhi Bansali 2023.aastal sopranile, viiulile ja elektroonikale loodud teos Vine, Andrus Kallastu 2001.aastal loodud Meloodia sooloviiulile, Kaija Saariaho 2005.aastal sopranile ja viiulile loodud teos Changing Light ja Luigi Nono sopranile ja elektroonikale 1964.aastal loodud teos La fabbrica illuminata (Valgustatud tehas).

 

Juhi Bansal (1984) on auhinnatud ameerika helilooja. Indiast ja Hongkongist pärit helilooja ühendab oma teostes eri muusikatraditsioone, luues ekspressiivseid helimaastikke. Bansali Vine (2023) on osa laiemast projektist, mille eesmärk on läbi muusika jutustada afgaani naiste lugusid, kasutades selleks nende omi sõnu.

 

Andrus Kallastu (1967) Melodia sooloviiulile (2001) põhineb ühe kaksteisthelirea kõigi reakujude kõigil transpositsioonidel. Meloodia ideed võiks selles loos mõista kui üht hingetõmmet, pintslikaart, tiivalööki. See on nagu lõputu olevik, milles peegeldub nii möödunu kui ka tulev.

 

Soome helilooja Kaija Saariaho (1952-2023) on oma teose Changing Light (2005) kohta kirjutanud: "Kompositsioonis järgin dialoogi ideed, millele vihjab minu valitud tekst. Duo intiimne loomus ja habras kõlamaailm peegeldavad meie ebakindla eksistentsi haprust."

 

Luigi Nono La fabbrica illuminata (Valgustatud tehas) sopranile ja elektroonikale (1964) on pühendatud Genova-Cornigliano Italsideri tehase töötajatele. Teos põhineb Giuliano Scabia ja Cesare Pavese tekstidel. Helilooja kasutab salvestisi Genova valtimistehasest ja elektroonilist materjali, mis põhineb Milano RAI helistuudios tehtud RAI Milano koori ja metsosopran Carla Heniuse salvestistel. Lisaks vokaalosale sisaldab audiomaterjal ka kõnehelisid fikseeritud kõnekõrgusega või ilma, sosistatud, peaaegu sosistatud või peaaegu räägitud helisid.

 

Sopran Kai Kallastu omandas magistrikraadi Helsingi Metropolia Ülikoolis Soomes ja on osalenud arvukates meistriklassides. Ta on esinenud kammerlaulja, suurvormisolisti ning muusikateatriartistina erinevates kollektiivides ja riikides. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Intensiivne loominguline töö seob teda abikaasa, helilooja ja dirigendi Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu.

 

Viiuldaja Ingmar Simson-Valtin õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Bergeni Ülikooli Griegi akadeemias Norras, Göteborgi Muusikaakadeemias Rootsis ning arvukates meistriklassides. Aktiivse solisti ja ansamblistina on ta lisaks Eestile esinenud näiteks Soomes, Norras, Rootsis ja Hollandis. Ta töötab viiulipedagoogina Ljungby muusikakoolis Rootsis ja on Ljungby kammerorkestri kunstiline juht.

 

Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu õppis Tallinna Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning Sibeliuse Akadeemias ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselisena. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu. Kallastu huvi interpreedi ja projektide kunstilise juhina on seotud tihti muusikateatriga. Lisaks traditsioonilisele muusikateatritegevusele on tema eesmärgiks arendada muusikateatri spetsiifilisi valdkondi: müsteeriumilaadset kiriklikku kompositsiooni ning visualiseeritud kontserti.