Suveaaria 2025. Kunstide süntees

Suveaaria 2025. Kunstide süntees

R 15.8.2025 kell 19 Suuremõisa loss

SUVEAARIA. TANGOST BAROKINI. Kai Kallastu (sopran), Andrus Kallastu (klaver)

Varajase baroki ja argentiina tango kirglikud emotsioonid kohtuvad muusikas, mis räägib armastusest ja igatsusest. Esineb sopran Kai Kallastu. Lauljat saadab klaveril helilooja ja dirigent Andrus Kallastu.

Kontserdi kestus 1 tund

Pilet 10 € eelmüügis Piletilevis
Pilet 15 € kontserdi päeval kohapeal

Koostöös: Eesti Kultuurkapital, Pärnu linn, Pärnu Eliisabeti kogudus, Pärnu Loomeliit, Hiiumaa Ametikool, Pärnu Ooper

16. sajandi lõpu - 17. sajandi alguse varajases barokkmuusikas sai alguse uus, harmoonia funktsioonidel põhinev mõtlemine. Sellele ajale tüüpiline üksik meloodiahääl basso continuo saatel võimaldas afektide huvides tuua varasemast paremini esile puhaste emotsioonide kirglikku väljendust ja teravaid muusikalisi kontraste.

Argentiina tango tekkis 19. sajandi lõpus Buenos Aireses ja Montevideos, kus Euroopa muusika segunes Aafrika ja Ladina-Ameerika mõjutustega. Alguses oli tango tänavamuusika ja -tants, kuid aja jooksul kujunes sellest iseseisev muusikažanr, mida esitatakse nii lauldes kui ka ainult instrumentidega. Astor Piazzolla revolutsiooniline tango nuevo ühendas tango džässi ja klassikalise muusikaga, tuues sellesse uue kunstilise mõõtme ning laiendades selle väljendusvõimalusi.

Kuigi varajane barokkmuusika ja argentiina tango pärinevad erinevatest ajastutest ja kultuuridest, ühendab neid väljenduse emotsionaalne jõulisus. Barokkmuusika dramaatilisus ja afektid sekundeerivad tango kirglikkusele ja melanhooliale. Samas nende harmoonia struktuur ja rütmika erinevad – barokkmuusika toetub basso continuo’le ja kindlatele harmoonilistele järgnevustele, samas kui tango on rõhutatult rütmiline, sageli sünkopeeritud ja harmooniliselt improvisatsiooniline.

Sopran Kai Kallastu omandas magistrikraadi Helsingi Metropolia Ülikoolis Soomes ja on osalenud arvukates meistriklassides. Ta on esinenud kammerlaulja, suurvormisolisti ning muusikateatriartistina erinevates kollektiivides ja riikides. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Intensiivne loominguline töö seob teda oma abikaasa helilooja ja dirigendi Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu.

Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu õppis Tallinna Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning Sibeliuse Akadeemias ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselisena. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu. Kallastu huvi interpreedi ja projektide kunstilise juhina on seotud tihti muusikateatriga. Lisaks traditsioonilisele muusikateatritegevusele on tema eesmärgiks arendada muusikateatri spetsiifilisi valdkondi: müsteeriumilaadset kiriklikku kompositsiooni ning visualiseeritud kontserti.