Kultuurikongress ''Parim kaitse on kultuur''

Loomeliitude ja kultuuriorganisatsioonide ühendus Kultuuritahe kutsub rahvast ja poliitikuid pühapäeval, 29. novembril Estonia kontserdisaali Kultuurikongressile, et arutada olulise tähtsusega riikliku küsimusena kultuuri rolli Eesti ühiskonnas. Kongressi avab Eesti Vabariigi president Ülle Madise ja sõna saavad mitmed ühiskonna- ja kultuuritegijad ning poliitikud.

Kõnelevad helilooja ja esseist Jüri Reinvere, Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, kultuuriteoreetik, kirjanik ja tõlkija Rein Raud, Eesti Teatriliidu esimees ja näitleja Gert Raudsep, Eesti Kirjanike Liidu esinaine Maarja Kangro, Kunstiasutuste Liidu tegevjuht Kadi-Ell Tähiste, filmirežissöör Veiko Õunpuu. Samuti saavad sõna kirjanik Lilli Luuk, filmirežissöörid Anna Hints ja Tõnis Pill, kunstnikud Kaido Ole ja Sigrid Viir, näitleja Evelin Võigemast, Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp, majandusteadlane Helery Tasane ja mitmed teised.

„Novembris toimuv Kultuurikongress on ajalooline. Selle korralduses on ühiste eesmärkide nimel koondunud valdkonna esindajad loomeliitudest kultuuriettevõtjateni. Soovime, et kultuur oleks saabuvatel valimistel tugevas fookuses,” ütles Gert Raudsep. “Loometöö on töö ja seda tuleb ka maksusüsteemis ja seadusandluses nii käsitleda. Kui aga kultuuritegija enam hakkama ei saa, siis kaob see, mida publik peab iseenesestmõistetavaks.” 

Kultuuritahte kutsel tutvustavad erakondade esindajad lühiettekannetes oma kultuurivisiooni. Sõna saavad Heidy Purga (Reformierakond), Martin Helme (EKRE), Urmas Reinsalu (Isamaa), Jonatan Vseviov (Sotsiaaldemokraadid), Mihhail Kõlvart (Keskerakond), Kristina Kallas (Eesti200) ja Lavly Perling (Parempoolsed).

Erakondade plaane kommenteerivad Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand, filmirežissöör ja stsenarist Martti Helde, Kunstiasutuste Liidu tegevjuht Kadi-Ell Tähiste, lavastaja ja dramaturg Priit Põldma, Eesti Kirjanike Liidu esinaine Maarja Kangro ning Eesti Draamateatri kunstiline juht Hendrik Toompere jr.

Kui 1998. aastal moodustas kultuuriministeeriumi eelarve riigieelarvest 5,26%, siis praegu on see juba alla 1,9% ja riigieelarve strateegia näeb ette edasist langust.

“Riik ei ole kunagi sõnastanud, kui palju raha vajab Eesti kultuur selleks, et püsima jääda. Summa on kujunenud harjumuse, kärbete ja ümberjagamise kaudu,” ütles Eesti Arhitektuurikeskuse juht Kristiina Reidolv.

Üle 30 organisatsiooni ühendav Kultuuritahe koos oma sadade liikmetega rõhutab, et kultuur on investeering, mitte abipalve. Kultuuri- ja loomemajandus annab Eesti SKPsse oluliselt rohkem tagasi, kui valdkond riigilt toetusena saab. Kultuur hoiab riigi mainet, toetab eksporti ja elavdab turismi ning on vastukaal ühiskonnas valitsevale ärevusele, mis peletab eemale investoreid ja külastajaid.

„Kongressiga tähistame uut olukorda kultuurimaastikul: julget, professionaalset, tulevikku vaatavat ja koos tegutsevat. Küsimus on selles, kuidas tänane Eesti kultuuripoliitika ning maksu- ja majanduskeskkond valdkonna püüdlusi toetavad ja selle arengutega sammu peavad,” ütles Kultuurikongressi korraldusjuht ja kultuuriettevõtja Helen Sildna. „Kultuur toetab täna tugevalt Eesti arengut, vaja on aga uuendust ning kultuuripoliitika süsteemset muutust. Oleme valmis valdkonna hüppeks ja panustame jätkuvalt ühiskonna arengusse.”

Kongressil toimuvad arutelud loometöö väärtusest, maksukeskkonnast ja kultuuri kättesaadavusest, kultuuri majanduslikust mõjust, loovisikute toimetulekust ja sotsiaalsetest garantiidest. Samuti sõnastatakse valdkonna eesmärgid ja võimalused, eraraha kaasamine kultuuris, riigi roll ning meie ühised sihid ühiskonnana.
Kongress tõstatab küsimuse, kas senised rahastus- ja poliitikamudelid toetavad valdkonna mitmekesisust, kasvupotentsiaali, innovatsiooni ja kestlikku arengut pidevalt muutuvas keskkonnas või on vaja uuendust ning kultuuripoliitika süsteemset muutust.

Kongress on avatud kõigile, kellele Eesti kultuur korda läheb. Korraldajad kutsuvad inimesi Estonia kontserdisaali kohale tulema ja andma oma kohalolekuga märku, et kultuur on oluline.

Kultuurikongress toimub 29. novembril kell 12-17.

Kultuurikongressi programm ja esinejate nimekiri täienevad. Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas muudatusi.

Kongressi toimumist toetavad kultuuriorganisatsioonid ja -ettevõtted ning loomeliidud ise. Partneriteks on Postimees, Digiposter, Advokaadibüroo RASK, disainibüroo Unt/Tammik, Tüpokompanii.

Kultuuritahtest

Kultuuritahe on 2026. aasta suvel asutatud Eesti kultuurivaldkonna ühisalgatus, mis koondab loomeliite, kultuuriasutusi, ürituskorraldajaid ja kultuuriettevõtteid. Ühendusse kuulub üle 30 organisatsiooni, läbi liikmesorganisatsioonide ja loomeliitude on kaasatud aga sajad valdkonna esindajad. Kultuuritahe seisab selle eest, et kultuur oleks paremini kättesaadav, kultuuri osakaal riigieelarves ei väheneks, kõigile kultuuritöötajatele oleks tagatud õiglased töötingimused ja sotsiaalne kaitse ning loomemajandusest saaks eelisarendatud majandusharu.

Loe: kultuuritahe.ee

Täna kuuluvad ühendusse Kultuuritahe:

Disainiöö MTÜ

Eesti Ajakirjanike Liit

Eesti Arhitektide Liit

Eesti Arhitektuurikeskus

Eesti Audiovisuaalautorite Liit

Eesti Balletiliit

Eesti Disainerite Liit

Eesti Dokumentalistide Gild

Eesti Esitajate Liit

Eesti Filmi Instituut

Eesti Filmirežissööride Gild

Eesti Heliloojate Liit

Eesti Interpreetide Liit

Eesti Kinoliit

Eesti Kirjanike Liit

Eesti Kontsert

Eesti Kultuuritöötajate Ametiliit

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit

Eesti Näitlejate Liit

Eesti Riiklik Sümfooniaokrester

Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit

Eesti Teatriliit

Eesti Teatri Agentuur

Erakontserdiorganisatsioonide Liit

Kunstiasutuste Liit

Kõrgem Kunstikool Pallas

Music Estonia

Piletilevi PLG

Pimedate Ööde Filmifestival

Tallinn Music Week

Tartu Kunstnike Liit

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon