Piletilevi ja Korraldaja rollid piletiostul, võimalikul tagasiostul ning vastutuse jagunemine
Piletite müügil sõlmitakse kolm lepingut
1. korraldaja ja Piletilevi vahel sõlmitakse agendileping piletite müügiks;
2. Piletilevi ja pileti ostja vahel sõlmitakse müügileping pileti müügiks;
3. korraldaja ja pileti ostja vahel sõlmitakse leping üritusel osalemiseks.
Agendilepingu sisuks on antud juhul korraldaja ja pileti ostja vahel sõlmitava lepingu vahendamine. Piletilevi on selles lepingus agendiks. Agent tegutseb agendilepingu järgi küll oma nimel, kuid käsundiandja (korraldaja) arvel (VÕS § 670 lg 1). Seega piirdub agendi tegevus lepingute sõlmimisega, kuid agent ei ole kohustatud ega ka saa sõlmitud lepinguid täita. Agent võtab küll raha vastu, kuid kuna ta ei tegutse oma arvel, ei ole tal õigust pileti müügil saadavale rahale, vaid üksnes agenditasule.
Piletilevi ja pileti ostja vahel sõlmitakse müügileping, mille esemeks on pilet. Pilet on olemuslikult esitajaväärtpaber (VÕS § 918 lg 1), mis annab selle valdajale õiguse osaleda piletil märgitud üritusel. Väärtpaberi juures tuleb eristada temaga seotud õiguste kahte külge – asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku. Esmalt on väärtpaber ise asi, mis ongi müügilepingu esemeks. Kuna müügilepingu esemeks ei ole korraldatav üritus, vaid sellel osalemise õigust kandev väärtpaber, ei saa müügilepingu täitmist hinnata üritust hinnates. Näiteks vastab pilet kui selline nõuetele ka juhul, kui korraldatav üritus ei vasta väljakuulutatule, näiteks ei vasta selle kunstiline tase väljakuulutatule, kuna puudus ei ole mitte piletis, vaid ürituses. Sama olukord on ka juhul, kui üritus jääb ära. Põhimõtteliselt võivad mõlemad juhtumid anda pileti ostjale aluse lepingust taganemiseks, kuid taganeda saab sellistel juhtudel üksnes ürituse korraldajaga sõlmitud lepingust, kuna puudused on selle lepingu täitmises.
VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab müüdud asi vastama lepingutingimustele. Järelikult saab pileti müügilepingu korral müüjapoolsest lepingurikkumisest rääkida üksnes juhul, kui müüdud pilet ei ole lepingutingimustele vastav ning tugineda saab üksnes pileti kui sellise puudustele, mitte aga rikkumisele, mis tuleneb pileti ostja ja ürituse korraldaja vahelisest lepingust. Asjaolu, et viimast lepingut ei ole nõuetekohaselt täidetud, ei ole omistatav pileti müügilepingule ning mõlema lepingu rikkumisi tuleb käsitleda eraldiseisvana.
Pileti ostja nõue üritusel osaleda põhineb ülalnimetatud kolmandal lepingu tema ja korraldaja vahel. See tähendab, et pileti ostnud isikul on õigus nõuda pääsu üritusele, samuti on tal muud õigused, mis võivad tuleneda ürituse ärajäämisest, edasilükkamisest jne, sh VÕS §-st 101 lg 1 p 4 tulenev lepingust taganemise õigus.
Ürituse ärajäämisel põhineva lepingust taganemise korral tekivad täiendavad õigussuhted. Kuna taganemine saab sel alusel toimuda üksnes ürituse korraldaja ja pileti ostja vahel sõlmitud lepingust, on pileti ostjal kõik taganemisest tulenevad õigused maksmapandavad korraldaja vastu. Sealhulgas on tal korraldaja vastu raha tagasisaamise nõue. Piletilevi saab agendina taganemisavaldusi vastu võtta, kuid seda üksnes juhul, kui korraldaja on andnud vastava korralduse. Raha tagasimaksmine saab toimuda üksnes korraldaja maksekäsundi täitmisega, vastava korralduse peab korraldaja aga andma. Piletilevi teeb ürituste ärajäämisel kõik endast sõltuva, et raha tagastamine toimuks, sh peetakse alati korraldajatega läbirääkimise piletite tagasiostmiseks lepingute sõlmimiseks, kuid üksikutel juhtudel ei nõustu korraldajad vastavaid lepinguid sõlmima. Kuna tegu on korraldaja kohustuse täitmisega, ei saa ega pea Piletilevi seda tegema mitte enda, vaid korraldaja arvel.