Gardeenia

Lavastuse „Gardeenia” keskmes on neli naist – ühe perekonna naisliini neli põlvkonda. Igaüks neist räägib oma loo omas ajastus, alates teisest maailmasõjast kuni tänapäevani. Naised kohtuvad ajatus lavaruumis, kus nende lood põimuvad. 

„Gardeenia” avab seda, kuidas perekondlikud mustrid, hoiakud ja kogemused – armastus ja hool, aga ka valu ja vägivald – liiguvad emalt tütrele. Me ei saa valida perekonda ega aega, millesse sünnime, aga kas – ja kui palju – saame ise valida, kuidas elada? Lavastus ei otsi süüdlast, vaid küsib: kui palju on meis ruumi ise valida ja oma elu luua? 

„Gardeenia” – nagu samanimeline taim – sümboliseerib lootust, usaldust ja armastust. See lavastus otsib neid õrnu hetki naistevahelistes suhetes, kus valu ja hellus on üheaegselt kohal. See on lugu emadest ja tütardest, lootusest ja elutahtest, valikuvabadusest ja saatuse paratamatusest.  

Näidendi tegevus toimub Poolas, kuid käsitletavad teemad on kultuurideülesed. Teksti on lavastatud mitmel pool maailmas, sealhulgas Ungaris, Rumeenias, Itaalias, Slovakkias ja Ameerika Ühendriikides, kus see on pälvinud tunnustust oma universaalsete teemade ja inimliku sügavuse eest. 

Mängivad

Alice Siil, Getter Meresmaa, Doris Tislar, Katariina Tamm (külalisena)