''Mõtisklused'' klaveril Elle-Riin Volmer / Kontserdisari ''Sisemaailm''

 

L 18.04 kell 17.00 - Keila Muusikakooli saalis

T 19.04 kell 19.00 - Haapsalu Kultuurikeskuse rõdusaalis

P 26.04 kell 17.00 - Tallinna Muusika- ja Balletikooli Suures Kammersaalis

L 2.05 kell 15.00 - Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru Kammersaalis

 

Kavas:

Fryderyk Chopin (1810-1849)

Polonees-fantaasia As-duur op. 61 (1846)

 

Leoš Janáček (1854 - 1928)

Klaverisonaat 1.X.1905

 

Eduard Tubin (1905-1982)

Sonatiin d-moll ETW 39 (1941-1943)

 

Erinevalt paljudest heliloojatest, kelle looming jaotub mitmeks äratuntavaks perioodiks, pole võimalik Chopini teoseid nii lihtsasti liigendada. Vaatamata sellele on tõendeid, mis viitavad 1841. aastal helilooja liikumist uude faasi - sündisid teosed, mida iseloomustavad julged uuendused.

Polonees-fantaasia on jätkuvalt Chopini kõige keerulisema struktuuriga klaveriteos, olles vaba traditsiooniliste vormide piiratusest. Selle kirjutamine ei tulnud lihtsalt - säilinud on märkimisväärselt palju mustandeid.

Muusikateadlane Athur Hedley on iseloomustanud teost järgmiselt : „uhkus mineviku üle, kahetsus oleviku pärast, lootus tuleviku suhtes“.

Polonees-fantaasia on üks imelisemaid helimaastikuid klaverimuusikas.

 

Leoš Janáčeki helikeel ja väljendus on lahutamatult seotud tema laiema mõtlemise, maailmavaate ja väärtustega. Ta kogus ja õppis ta rahvamuusikat ning lisaks sellele oli suur realismi pooldaja. 1897. aastast kuni oma elu lõpuni lindistas ja kogus Janáček klippe inimeste kõnest erinevates situatsioonides, nimetades neid kõne-meloodiateks ehk “inimese hinge akendeks”.

Neid kombineerides moodsate psühholoogia teadmistega, proovis ta jõuda inimese karakteri ning olukordade sügavama arusaamani oma teostes. Võiks öelda, et Janáčeki tõeline inspiratsioon oli inimene ise.

Klaverisonaat on aga pühendatud protesti käigus hukkunud tšehhi kodanikule ning kajastab endas nii pingeid ühiskonnas kui ka inimese sügavaimat emotsiooni - leina.

 

Eduard Tubina sonatiinis tuleb selgelt esile helilooja ainulaadne rahvuslik stiil, mis on läbi põimunud rahvaviisilaadsetest intonatsioonidest ning nii kaasaaegsest kui ka romantilistest väljenduslaadist.

Klaveriteos on Tubina loomingus üks põnevamaid ka selle tõttu, et on kirjutatud samal perioodil kui koguni kaks sümfooniat, 3. “Heroiline” ja 4. “Lüüriline”.

Sonatiinis on tajuda mõlema sümfoonia põimumist - nii 3. eepilis-dramaatilist arengut, mille mõtisklused ja võitlusmeeleolud liiguvad kuni võiduka lõpuni, kui ka 4. omaseid pikendatud meloodiate liikumisi üle tavalise meloodiakunsti piiride.

***

 

Elle-Riin Volmerit on iseloomustatud kui peene ja personaalse muusikatajuga pianisti, kelle mängus on nii tehnilist üleolekut kui ka rafineeritud kõla.

Elle-Riin on andnud soolo- kui ka kammerkontserte Taanis ja Eestis ning on osalenud konkurssidel ja festivalidel lisaks kodumaale ja ka Itaalias, Hispaanias ja Saksamaal.

Elle-Riin alustas klaveriõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis ning on lõpetanud

bakalaureuseõpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Ivari Ilja klaveriklassis.

Magistrikraadi omistas ta Aarhusi Kuninglikus Muusikaakadeemias prof. Søren Rastogi ja Martin Lysholm Jepseni õpetusel. 2022 aastal omistas Elle-Riin samas akadeemias solistiklassi diplomi.

Ta on täiendanud end järgnevate nimekate pianistide meistrikursustel: Denes Varjon, Eero Heinonen, Teppo koivisto, Ewa Podlocka, Jens Elvekjær, Aleksandra Zvirblyte ja Marianna Shirinyan.

Elle-Riin on esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees dirigentide Arvo Volmeri, Risto Joosti ja Jüri Alperteni

Juhatusel.

 

Rohkem infot kontserdisarjast ja kavast: musicvisuals.ee

Projekti toetab Eesti Kultuurkapital.