Kammermuusika tutvub Heliteraapiaga.
Meditatiivne kontsert, kus kõlavad Arvo Pärdi teosed
ja GONGID.
Ainulaadsel kontserdil kõlab maailmakuulsa eesti helilooja Arvo Pärdi looming ebatavalises esituses – klaver, viiul ja arhhailised gongid. Kammermuusika tutvub Heliteraapiaga.
Juba ennemuistsetest aegadest on muusikat ikka kasutatud ülevate hingetundmuste saavutamiseks, igavikulisuseni jõudmiseks, ülendades inimteadvust ja äratades temas jumalikke tundeid. Arvo Pärti peetakse uuema aja hingelise muusika loojate sekka kuuluvaks. Sakraalsete pilliidega võimendatud Arvo Pärdi looming on eriti sügava mõjuga.
Arvo Pärdi muusikastiili nimetatakse tihti „uueks lihtsuseks“, samuti „sakraalseks minimalismiks“ või ka „uueks õnnistusmuusikaks“.Autor ise määratleb end metamorfoosselt: „Nagu tintinnabuli“ („väikesed kellukesed“, sõnasõnalises tõlkes. Peetakse silmas väikesi kirikukelli, omapäraste „lisahelidega“.
„Iga fraas on omaette hingamine. Tema sisemine valu ja selle valu äravõtmine on omavahel seotud ja moodustavad hingamise. Pausides tuleb õppida kuulama vaikust, osata tunnetada iga heli tekitatud vibratsioone, tema kestvust ja üleminekut järgmisele helile, selle sammu kaalu. Kiirustada ei tohi, tuleb hinnata iga sammu punktist punkti noodipaberil. Samm edasi tuleb teha alles siis, kui oled läbi oma „puhastustule“ lasknud kõikvõimalikud nootide variandid. Alles kõik kannatused läbinud heli saab olla täiuslik.“ Arvo Pärt
Kõlavad järgmised Arvo Pärdi teosed:
• Fratres
• Für Alina
• Spiegel im Spiegel
• Variationen zur Gesundung von Arinuschka
• Ukuaru valss
• Passacaglia
MÄNGIVAD:
AULI TEPPO – on Eesti noorema põlvkonna üks silmapaistvamaid pianiste, kes kogus tuntust populaarse telekonkursi „Klassikatähed” esimese hooaja saadetes. Ta on soleerinud mitmete orkestrite, sh ERSO, EMTA sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Narva Linna Sümfooniaorkestri ning Läänesaarte Kammerorkestri ees, on esinenud mitmel pool maailmas, sh Austrias, Itaalias, Šveitsis, Portugalis, Poolas, Venemaal ning USA-s. Ta on ka aktiivne kammermuusik ning esineb sageli koos ooperilauljatega. Tallinna Filharmoonia ning Tallinna Tantsuteatri koostööprojektis “Ikoonid/Pärt”, mida viimati esitati New Yorgis, tuli tema ettekandel esitusele kogu Arvo Pärdi klaverimuusika.
LEENA LAAS – Viiuldaja Leena Laas on alates 1999 aastast Eesti interpreetide Liidu liige ja aktiivselt
tegutseb solisti ja ansamblistina. Ta on andnud soolokontserte Eestis, Soomes, Rootsis,Hollandis, Venemaal ja Saksamaal ning arvukatel kontsertidel esitanud lisaks klassikalisele põhirepertuaarile ka palju eesti muusikat. Koostöös Nata-Ly Sakkosega on
valminud CD “Poème d’amour”.
Juba kakskümmend aastat on Leena Laasi kireks barokkviiul. Ta on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia teist korda magistratuuri Varajase muusika interpretatsiooni osakonnas barokkviiuli erilal ja valdab vabalt ka selle pilli spetsiifikat.
Lisaks aktiivsele interpreeditegevusele on Leena Laas viiulipedagoog ning on
juhendanud meistrikursusi Kokkolas (Soome) ja Stokholmis (Rootsi) .
Leena Laas tegutseb Keila ja Nõmme Muusikakoolis viiuliõpetajana.
LILIA MÄRTMAA ja DENISS VINOGRADOV – Tervendavate helide keskuse rajajad, muusikud-multiinstrumentalistid, heliterpeudid, koolitajad. Heliteraapia populariseerijad. Gongid, helikausid, lamedad kellad.
25 eur eelmüügis
30 eur kontserdi päeval
15 eur sooduspilet tudengitele ja pensionäridele
10 eur koolilapse pilet al. 7 a
Kontsert kestab 1,5-2 tundi ilma vaheajata, uksed avatakse kl.18:30
INFO:
559 30 551, 5628 5229
Facebooki üritused:
Tallinn 3.04 https://fb.me/e/2Jsqw8iAg
Helsinki 12.04 https://fb.me/e/53SUO3uw0
Tartu 16.04 https://fb.me/e/1BVuqURTt
GONG:
Gong on oma olemuselt idiofoon, luues nn. loodusliku valge müra ühes laia spektriga harmoonilistest ülemhelidest, peenetest, pea kuuldamatutest kõrgsageduslikest helidest, mis saadavad peatooni. Vibreerides vahemikus 4-7 Hz, kutsuvad need helid esile binauraalseid vibratsioone, avades ukse müstilistele kogemustele ja sünkroniseerivad aju poolkerad ning harmoniseerivad mõttetegevuse.
Gongi loodud helilained üksteise voos loovad uusi keerukaid toone, tehes heli nii ruumiliseks ja etteaimamatuks, et inimmõistus ei suuda ennustada seda kõla. Just sellepärast kuulevad inimesed tihti gongimõtluse ajal kelli, trumme, harfi, sarve, kogunisti inimhääli või tervet koori – see on meie otsiv teadvus, mis püüab kuuldavat heli määratleda.