Tuntud näitleja ja lavastaja Julia Aug toob Vene Teatris lavale kuulsaima eesti kirjaniku Jaan Krossi romaani „Keisri hull“ ainetel valminud lavastuse.
Julia on publikule tuttav Vaba Lava ja R.A.A.A.M-I lavastuse “Minu Eesti vanaema” autori ja lavastajana ning Uue Teatri lavastuse “Venelased, nad on nii …” lavastajana. Alates 2022. aastast on Julia Aug ametis Narva Vaba Lava projektijuhina, kus ta on läbi viinud mitmeid huvitavaid kunstilisi aktsioone. Tema ülesastumised kutsuvad avalikkuses alati esile tunnetemöllu, arutelusid ja vaidlusi kriitikute seas. Detsembris omistati talle Postimehe “Aasta kultuuriinimese" tiitel.
Lavastaja pöördub oma uuslavastuses ajaloolise romaani poole mitte eesmärgiga rekonstrueerida minevikku, vaid soovist mõista olevikku. Seetõttu valiti dramatiseeringu loojaks aktuaalseimate autorite hulka kuuluv näitekirjanik Vjatšeslav Durnenkov. Näidendi tekst valmis koostöös lavastaja Julia Augi ning lavastuses osalevate näitlejatega. Lavastuse stsenograafia ühildab ajastu maalilisuse kostüümides ja videos koos askeetlike dekoratsioonidega ning selle loojaks on Aleksandr Barmenkov, kuulsa teatrilavastaja, -kunstniku ja -pedagoogi Dmitri Krõmovi õpilane.
Lavastuses on kaks võrdse tähtsusega tegelast: Timotheus von Bock ja tema noorpõlvesõber, keiser Aleksander I. Nad kehastavad teadvuse kahte poolust, pakkudes ainest mõtiskeluks selle üle, kuidas võim mõjutab inimest, kuidas see muudab tema ideaale, veenab olema lojaalne või hävitab inimese? Aleksander I rollis astub üles Vene Teatri tippnäitleja Aleksandr Ivaškevitš. Timotheus van Bocki kehastab Daniil Zandberg, kes on Eesti avalikkusele tuntud eeskätt Eesti Noorsooteatri suurt tunnustust pälvinud näitemängu “Sinel” lavastajana.
Võib lõputult vaielda selle üle, kes Timotheus von Bock tegelikult oli – kas hull romantik, kes proovis edutult Don Quijotet jäljendada, või hoopis visionäär, kes oli oma ajast ees? On aga vaieldamatu tõsiasi, et jäädes truuks oma ideaalidele, järgides omaenda elureegleid, riskib inimene hulluks tembeldamisega ja selle tagajärjel vabaduse kaotamisega.
Augi sõnul tekitab lavastus "Keisri hull" kahtlemata seoseid lähiajaloo sündmustega, kuna võimuvõitlus ja soov võimu säilitada, sageli liiga kõrge hinnaga, on alati eksisteerinud ega kaota kunagi aktuaalsust. Teos, mis väärib lavale toomist, on osaliselt keskendunud võimu olemuse ja inimesele riigisüsteemis omistatud rolli uurimisele. Jaan Kross on ühes intervjuus lausunud: „Lubamatu oleks lugejale peale suruda mis tahes seoseid, kuid sisuliselt püüdsin tõmmata ajaloolisi paralleele, eesmärgiga rääkida lugejale mineviku konfliktidest, et aidata tal mõista olevikku".
Esietendus 17. märtsil.