Peeter Volkonski lavastus "Õde"
Alasti naine tantsib end riidesse. Siis riidest lahti. Uuesti riidesse ning taas riidest lahti. Ja räägib teile oma loo.
Läheme läbi stereotüüpsetest soorollidest, lootuses leida midagi puhtamat ning tooremat. Riietega langeb ka valehäbi ning omaks ei võeta mitte ainult iseenese sugu, vaid ka ülejäänud ennast. Viimasena jääb seisma inimene.
Lõik tekstist:
"...Mõni võib- olla ütleks, et selline tüdruk ei ole veel suhteks küps, eriti kui mees on juba hilistes kuuekümnendates. Aga mina vastan: meie ei tea mitte midagi. Meie ei tea, kuidas ravida külmetust, või millest mõtlevad koerad. Teeme kohutavaid asju, alustame sõdu, tapame inimesi ahnusest. Mis õigus on meil siis öelda, kuidas tuleb armastada. Ega ma teda ju ei sunniks. Seda poleks vajagi. Ta ise hakkaks mind tahtma. Me armuksime. Mis teie sellest üldse teate. Teie ei tea mitte midagi. Eks helistage mulle, kui olete AIDS- i välja ravinud, küll ma siis kuulan."
Läheme läbi stereotüüpsetest soorollidest, lootuses leida midagi puhtamat ning tooremat. Riietega langeb ka valehäbi ning omaks ei võeta mitte ainult iseenese sugu, vaid ka ülejäänud ennast. Viimasena jääb seisma inimene.
Lõik tekstist:
"...Mõni võib- olla ütleks, et selline tüdruk ei ole veel suhteks küps, eriti kui mees on juba hilistes kuuekümnendates. Aga mina vastan: meie ei tea mitte midagi. Meie ei tea, kuidas ravida külmetust, või millest mõtlevad koerad. Teeme kohutavaid asju, alustame sõdu, tapame inimesi ahnusest. Mis õigus on meil siis öelda, kuidas tuleb armastada. Ega ma teda ju ei sunniks. Seda poleks vajagi. Ta ise hakkaks mind tahtma. Me armuksime. Mis teie sellest üldse teate. Teie ei tea mitte midagi. Eks helistage mulle, kui olete AIDS- i välja ravinud, küll ma siis kuulan."
Sinu otsing ei andnud tulemust.