Retrospektiiv “Igavene Pariis“, viib vaataja maale, mis eksisteerib ainult unistustes. 7 režissööri, 7 filmi ja 7 ajastut näitavad selle maagilise linna erinevaid pooli ja elanikke. Kujutluste Pariisis elavad rahumeelselt koos uus ja vana aeg, nostalgia ja uue tekkimine. Kõige kohal hõljub saavutamatu chic, mis rüütab ka argise asja äärmiselt stiilseks ja külgetõmbavaks
Neljapäeval avas retrospektiivi Jean Vigo maailma kaunim armastuslugu ja maailma kaunim film “L’Atalante” (1937).
Täna, 26. augustil saab näha üht filmiajaloo absurdsemat filmi, Marco Ferreri sürrealistlikku läänefarssi “Ärge puutuge valget naist” (1974), mis on filmitud keset Pariisi asuvas suures liivaaugus, kuhu hiljem rajati Les Hallesi ostukeskus.
Laupäeval särab staarina ülikarismaatiline Jean Gabin. Ta kehastab Jacques Beckeri krimifilmis “Käed eemale noosist” (1954) sarkastilist gangsterit, kes isegi pärast öö läbi kestnud klaperjahti suudab oma stiili ja rahulikku elegantsust säilitada. Beckeri filmis ei sära Eiffeli torni tuled ega helise akordion, vaid näha saab linna kahtlaseid kõrvaltänavaid ja öö tumedaid varjusid.
Pühapäeval seiklevad Pariisis hoopis kassid! Disney klassikaline animatsioon “Aristokassid” (1970) tutvustab meid jämmiva kassiansambli ja aristokraatilise kassiperekonna järelkasvuga.
Esmaspäeval tuleb linale tõeline kultusfilm - Jean Eustache “Ema ja libu” (1973), mis viib meid lausa 217-minutisele reisile Pariisi intellektuaalide maailma. Pariis on vist ainus linn maailmas, kus seks, kirjatarkus ja laisklemine moodustavad vastupandamatu kombinatsiooni. Ikooniline näitleja Jean-Pierre Léaud kehastab Alexandrit, kellel on kaks naist ning palju aega nende kahe ja Pariisi kohvikute vahel triivimiseks.
Teisipäeval kiikame Pariisi ameerika turistide vaatepunktist. Stanley Doneni “Naljakas nägu” (1957) on häbenematult rõõmus ülistuslaul Pariisile, moele ja armastusele. Elurõõmu täis moefotograaf (Fred Astaire) ja nohiklik aga ilus raamatukoi (Audrey Hepburn) kohtuvad Pariisi hulluses ning sellega põrkuvad kokku ka kaks väga erinevat maailma. Tähelepanuväärne on filmis ka Hubert de Givenchy lummav looming. Trés chic!
Kolmapäeval on sarja krooniks Louis Malle hitchcockilik “Liftiga tapalavale” (1958), kus kõlab Miles Davisi lummav originaalsoundtrack ja Pariisi tänavail kõnnib sensuaalne Jeanne Moreau.