Kinos Sõprus 13. – 19. oktoobril toimuv Werner Herzog: varajaste mängufilmide retrospektiiv näitab ühe maailma hulljulgeima režissööri karjääri esimesi samme. Werner Herzog (sünd. 1942) on elav kinolegend ja üks maailma tuntumaid tegutsevaid filmirežissööre. Oma karjääri jooksul on ta teinud kümneid dokumentaal- ja mängufilme. Enda sõnul ei ole Herzog käinud päevagi filmikoolis ning filmide tegemist alustas ta Müncheni filmikoolist varastatud 35mm kaameraga. Ta on armastatud ja imetletud lavastaja, kelle kirg filmitegemise vastu on sünnitanud hullumeelseid ideid ja hullumeelseid projekte. Suur austus inimese ja looduse vastu ning kustumatu uudishimu toovad tema filmidesse soojust ja kirge. Herzogi esimesed mängufilmid vormisid olulisel määral tema stiili. Varajastes töödes testis ta mitmesuguseid filmitegemise meetodeid ning aastate jooksul on need muutunud Herzogi firmamärkideks. Sõpruse retrospektiivil linastub seitse varajast filmi, millest neli on tehtud koostöös Saksamaa kõige kurikuulsama näitleja Klaus Kinskiga. Kinski oli näitleja Jumala armust. Ta oli iseõppinud geenius, vapustav egomaan, argpüks, kangelane, ekstremist ja märatseja – võimatult karismaatiline tüüp.
Retrospektiivi raames saab muuseas näha 1970. aastal valminud kultusfilmi „Ka kääbused on alustanud väiksena“. See anarhistlik mustvalge film jutustab kääbustest, kes on hõivanud oma varjupaiga ning lammutavad selle lustlikult maha. Teema- ja näitlejavalikuga šokeerinud film keelati Saksamaal ära. Mitmeid kordi maailma parimate filmide hulka valitud džungliodüsseia „Aguirre, Jumala viha“ (1972) oli esimene koostööfilm Klaus Kinskiga. Ta mängib võimu haaranud ohvitseri, kes lõpuks džunglipalavusest ja võimuihast segi läheb. Ja segi ta läks ta ka kaadride vahel ja ähvardas muuseas režissööri maha tappa. Filmi „Klaasist süda“ (1976) võttel hüpnotiseeris Herzog näitlejad, et saada nende käest võimalikult puhta rollisoorituse. Selle meetodi tulemusena sündis lynchilik tripifilm, kus näitlejad jõllitavad kaugusse ja nende liigutused on maneeridest vabad. Moondunud udused maastikupildid ja näitlejate flegmaatiline olek teevad filmist hämmastava vaatamiselamuse. „Nosferatu, öö fantoom“ (1979) on klassikaline visuaalne õudusfantaasia, mille võlu tuleneb Kinski kehastatud vampiirist ning Isabella Adjani süütust ja puhtast vooruslikkusest. Kurjus saabub väikelinna Richard Wagneri muusika saatel ja selle ees voorib tohutu rotikari. Tõestisündinud lool põhinev film „Fitzcarraldo“ (1982) on kahtlemata üks Herzogi pööraseimaid filmiprojekte: 30 tonni kaaluv laev veeti indiaanlaste jõul läbi ürgmetsa ning Kinski märatses ja raevutses kogu võtteperioodi vältel. Tulemusena oli südamlik ja pöörane film suurtest unistustest, visadusest ja ooperi rahutoovast väest.
13. oktoobril kell 19:00 retrospektiivi avafilmi „Ka kääbused on alustanud väiksena“ linastusel lausub avasõnad Tallinna Goethe Instituudi juhataja Dr. Eva Marquardt.