Kuni 30. augustini toimub Tallinna teatrites ja linnaruumis uus rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal.
Festivali kava on tihe ja mitmekesine ning kindlasti on võimalik sellest leida huvi pakkuvaid üritusi.
Allpool väike ülevaade viimase nädala kavast.
Esmaspäeval ja teisipäeval saab Kanuti Gildi SAALis näha vormidevahelisel alal teguseva ja pigem skandaalseid vastukajasid tekitava rootsi etenduskunstniku Markus Öhrn'i film-installatsiooni “Bergman in Uganda”. Koos Uganda Kampala slummi inimestega vaadatakse Ingmar Bergmani filmi “Persona” ja meie publik saab jälgida, kuidas Uganda inimesed seda vaatavad ja kommenteerivad. Irooniaga pooleks näitab Öhrn eurooplasest vaatajale, kuidas näeb teda aafriklane.
Teisipäeval ja kolmapäeval astub Teatris NO99 taas Tallinna publiku ette austria-prantsuse-belgia segatrupp Superamas. Seekord on koju jäetud kõik naised ja meie ees on vaid mehed, kes on pandud oma rolli mängima idufirmas, mis tuleb välja seda dünaamilisemalt, mida ebaselgemad on nende eesmärgid. End eksitavalt ja meelevaldselt loominguliseks tituleerides sõidavad nad mängleva kergusega üle hägusatest piiridest kunsti ja kommunikatsiooni, innovatsiooni ja turunduse, erootika ja pornograafia vahel.
Festivali nimevahetus andis võimaluse esitada ka festivali enda kohta ebamugavaid küsimusi, näiteks iseenesestmõistetavuste osas. Sellest sündis SAAL Biennaali algatus, mille tulemusena toimub festivali jooksul Tallinna linnaruumis kolm lavastatud ringkäiku erinevatelt kunstnikelt - kunstniku ja dokumentalisti Kristina Normani, koreograafide Doris Feldmanni ja Kristina-Maria Heinsalu ning muusik-kirjutaja Chungini vaatepunktidest. Ringkäigud said alguse pühapäeval, kuid enamus toimuvad kolmapäevast reedeni.
Head kodumaist etenduskunsti pakub ka Hendrik Kaljujärv neljapäeval ja reedel Kanuti Gildi SAALis. Taas saab kogeda ühte tähelepanuväärsemat uuslavstust eelmisest hooajast, mida kahjuks pole Eestis võimalik olnud palju näha. “Rising Matter“ on võimas heli vaatemäng, mis pole veel valmis. See on võimsus, mis lahustab tähendused, totaalne tee, mis nõuab tingimusteta loobumist.
Kuni festivali lõpuni on Draakoni galeriis avatud ka Henri Hüti ja Evelyn Raudsepa lavastatud näitus “Teatrimaagia Võimalikkusest: Valges”
Tänavuse festivali lõpetavad 2 erinevat ja omanäolist austusavaldust liikumisele ja tantsukunstile.
Arvatavasti maailma tuntuim ja tunnustatuim elav koreograaf Anne Teresa De Keersmaeker oli eelmisel aastal esmakordselt kutsutud Eestisse Augusti TantsuFestivalile ühe oma esimese tööga “Fase”. Seekord on meil au võõrustada tema üht viimastest töödest, mis on valminud mitme kunstniku koostöös. Anne Teresa De Keersameker'i ja Boris Charmatz'i tants ning elav Bachi muusika Amandine Beyer'i esituses mõjuvad üheaegselt Rahvusooperi Estonia laval nii suursuguselt kui mänguliselt.
Biennaali kõige kaugemad külalised Pekingist, TAO Dance Theatre on oma inimvõimete piiril toimuva grupitantsustiiliga kogunud kuulsust kogu maailmas. Koreograaf Tao Ye minimalistlike eksperimentide nummerdatud seeria- osad 4 ja 5 vaatlevad inimkeha võimekust visuaalse väljendusvahendina, mida ei kammitse ükski narratiiv.
SAAL Biennaal on vastuoluline nagu ühiskond, mis seda ümbritseb ning aeg, mil see toimub.
Asudes kunstiliikide ristteel, on festival valmis ootamatusteks. Olulised on küsimused, mida kunstnikud endile ja teistele esitavad, sõltumata nende püstitamise vormist.
SAAL Biennaal 2015 programmis on tööd Belgia, Austria, Prantsusmaa, Hiina, Norra, Jaapani, USA, Rootsi ja Eesti etenduskunstnikelt. Üritused toimuvad üle linna nii tavapärastes kui haruldasemates paikades - Kanuti Gildi SAALis, Von Krahi Teatris, Teatris NO99, Vaba Lava teatrikeskuses ja Rahvusooperis Estonia ning Draakoni Galeriis ja linnaruumis.
Festivali kava ja lisainfo: www.saal.ee
Piletid müügil Piletilevis.