Sõpruse uus kinonädal toob linale kunstielu kaotatud nimed. Amy Bergi dokumentaalis “Janis: väike kurb tüdruk” tutvume liiga noorelt surnud suurepärase bluusimuusiku Janis Joplini kireva eluga. Aaron Brookneri dokumentaal “Onu Howard” räägib loo Howard Brooknerist, kellest oleks võinud saada sama suur filmitegija kui ta sõbrast Jim Jarmuschist, aga kelle elu lõppes AIDSiga. Hoolimata lühikestest eludest, suutsid nii Janis Joplin kui Howard Brookner oma unistusi täita ning luua meile unustamatuid kunstielamusi. Tulge nautige filme kinos Sõprus!
Kohtume kinos!
***
Esmaspäeval, 8. augustil kell 19:00 Dokiõhtu: Amy Berg: Janis: väike kurb tüdruk (USA, 2015)
Amy Bergi dokumentaal Janis Joplinist algab bluusikuninganna enda sõnadega: „Mul õnnestus oma 27. sünnipäev märkamatult mööda saata“ - sõnad, mis viitavad ilmselgelt n-ö 27 klubisse kuulumisele, ning seetõttu omandavad 103 tundeküllast minutit hiljem hoopis teistsuguse tooni.
„Janis: Väike kurb tüdruk“ koosneb vestlustest Janise lähedastega ja värvikatest arhiivimaterjalidest, tuues võrdlusena kohe meelde samuti eelmisel aastal valminud Asif Kapadia dokfilmi Amy Winehouse’ist. Kuid kui Kapadia esitas meile sissevaate väljast, konstrueerib Berg väljavaate seestpoolt – filmi läbivaks narratiiviks on Joplini kodustele saadetud kirjad, mis visandavad pildi tema õrnast, kuid rikkast mõttemaailmast ning igapäevastest lahingutest ebakindluse ja enesekriitilisusega, mis päädisid viimaks mitme sõltuvuse tekkimisega.
Selles mõttes oleks kõnekam ja asjakohasem võrdlus Brett Morgeni „Cobain: Montage of Heckiga“, mis suudab samuti mitmeid põlvkondi mõjutanud muusikaikooni tutvustada avalikkusele varjatud isiklikust ja inimlikust küljest. Sõna otseses mõttes värvikireva Joplini võimsa hääle ja lavapersooni taga peitus – nagu filmi pealkirigi viitab – väike kurb tüdruk, kelle jaoks oli kõige olulisem lähedaste heakskiit ja tunnustus.
Filmi info:
siin
Filmi treiler:
siin
***
Eriseansid: 11 augustil kell 19:00 ja 18. augustil kell 19:00: Aaron Brookner: Onu Howard
Kui 35-aastane režissöör Howard Brookner 1989. aastal AIDSi suri, oli ta loonud kaks täispikka dokumentaalfilmi ja tegeles parajasti oma esimese mängufilmi „Bloodhounds of Broadway“ järeltootmisega.
25 aastat hiljem asub tema vennapoeg Aaron otsima onule kuulsuse toonud teose, legendaarsest kirjanikust William S. Burroughsist rääkiva portreefilmi „Burroughs“ kadunud negatiivi. Kui Aaron leiab Burroughsi „punkrist“ Howardi tohutu arhiivi, ei taaselusta see üksnes kõnealust filmi uue põlvkonna jaoks, vaid avab võrratu vaate 1970. ja 1980. aastate New Yorgi kultuurielule ning innustab armastatud onu Howardi pärandit laiemalt uurima.
Sugulaste ja sõpradega – sh Jim Jarmuschi, Tom DiCillo, Sara Driveri, Hisami Kuroiwa, Brad Goochi, James Grauerholzi ja Robert Wilsoniga – peetud vestluste põhjal sünnib põhjalik ülevaade 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate kultuurirevolutsioonist, vaesunud ja allakäinud New Yorgist, AIDSi-epideemia puhkemisest, seksist, uimastitest, poliitikast ja liiga varakult hinge heitnud filmilooja kunstilisest meelekindlusest.
„Onu Howardis“ näeme ammu kadunud videolõike ja arhiivifotosid William Burroughsist, Patti Smithist, John Giornost, Allen Ginsbergist, Biron Gysinist, Paula Courtist, Terry Southernist, Andy Warholist, Spike Leest, John Watersist, Francis Baconist, Matt Dillonist, Madonnast ja paljudest teistest. Film manab meie silme ette kõneka pildi Howard Brookneri tormilisest ja mõistatuslikust elust, heitlustest ja enneaegsest surmast.
Film esilinastus 2016. aasta Sundance’i filmifestivalil.
Filmi info:
siin
Filmi treiler:
siin
***
Alates 5. augustist: Dominik Moll: Uudised Marsilt
Philippe Mars püüab olla hea isa, lahke eksabikaasa, meeldiv kolleeg ja mõistev vend. Kuid planeetide seis ei ole talle soodne. Philippe tajub, et teda ümbritsev maailm hakkab ära pöörama kui poeg hakkab veganiks, tütre saavutusvajadus ületab mõistuse piirid ja neurootiline õde maalib nende surnud vanematest ülisuuri alastipilte. Kuid siis ilmub orbiidile hullusega nakatav kolleeg Jérôme ja Philippe peab asuma võitlusse oma positsiooni ja mõistuse säilitamise nimel.
Filmi info:
siin
Filmi treiler:
siin
***
Eriseansid: 9. augustil kell 21:00: Oliver Laxe: Mimoosid
NB. Viimane linastus!
Kino Sõprus toob neljal korral linale Oliver Laxe etnograafilise mängufilmi “Mimoosid” (Mimosas, 2016). Film võitis 2016. aasta Cannes'i filmifestivalil Semaine de la Critique sarja Grand Prix. Film viib vaatajad maagilisele rännakule läbi Maroko majesteetlike Atlase mägede. See on äärmiselt võluv lugu kannatamisest ja vankumatust tahtmisest, esoteerikast ja inimese loomuse inimlikust nõrkusest. Kuigi filmi narratiiv toetub islami müstilisele sufiusu voolule, on filmi põhiteema režissööri Laxe sõnades pigem lootus kui usk.
Karavan saadab vana ja surevat šeiki üle mägede. Šeigi viimne soov on, et ta maetaks oma lähedaste juurde. Aga surm ei oota. Karavaniajajad pelgavad mäestikukuru ja keelduvad laipa edasi vedamast. Koos karavaniga rändavad kelmid Ahmed ja Said lubavad surnukeha ettemääratud puhkepaika toimetada. Aga kas nad tõesti teavad teed?
Samal ajal valitakse paralleelmaailmas Shakib välja selleks, kes peab rändama karavani juurde mägedesse. Tema ülesanne on selge: aidata isehakanud karavaniajajatel sihtkohta jõuda.
Filmi info:
siin
Filmi treiler:
siin
***
Eriseansid: 10. augustil kell 21:00: Ben Rivers, Ben Russel: Loits pimeduse peletamiseks
NB. Viimane linastus!
Seoses filmi "Mimoosid" linastustega toob Kino Sõprus neljal korral vaatajateni ka Eestis teenimatult vähe linastunud filmi “Loits pimeduse peletamiseks”.
2011. aastal jättis Ben Riversi “Kaks aastat merel” Docpointi külastajatele unustamatu mulje. 2013. aastal tuli ta tagasi koos oma sagedase kaasutori Ben Russelliga, et tuua meie ette see allegooriline lugu hinge eksirännakutest kaasaja maailmas.
Filmi nimetu peategelane rändab filmi jooksul läbi kolme episoodi. Ta proovib kommuunielu Eesti saarel (filmitud Vormsil), üksildast meditatiivset elu Põhja-Soomes, ning muusikalist katarsist
black metal bändi kitarristi ja lauljana Norras.
Selle, kas ta mingitele järeldustele ka jõuab, on autorid meelega üsna hämaraks jätnud, aga seda enam on filmist võimalik välja lugeda vaatajal. Film on poeetiline, sõnaaher, ilus ja mõtlemapanev. Lisaks on tegemist osaliselt Eesti filmiga – kaastootjana teeb siin oma debüüdi Eesti produktsioonifirma Must Käsi.
Filmi info:
siin
Filmi treiler:
siin
***
Ekraanil jätkavad:
ÖÖKULLI ARMASTUS (R: Ramzy Bedia, 2016) ja
LÕPETAMINE (R: Cristian Mungiu, 2016),
NEOONDEEMON (R: Nicolas Winding Refn).
Kohtume kinos!